Olümpiamängoq

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Olümpialipp

Olümpiamängoq om suur riikevaihõlinõ spordisündmüs, kon tuhandaq sportlasõq pia kõigist maailma riigest võikõlõsõq väega esiqsugumaidsil spordiallol. S'oo ilma aigo peetäs katõ aastaga takka ütsüte ala suvõolümpiamänge ja talvõolümpiamänge. S'ooilmaaigsõq ommaq mõtõld jakkama antiikolümpiamänge, midä peeti Kreekan Olümpian 8. aastagasaast i.m.a. kooni 5. aastagasaani m.a.p. 19. aastagasaal tekkü mõtõq jälq olümpiamänge pidämä naata. 1894. aastagal Pariisin luudi paron Coubertini Pierre'i iistvidämisel Riikevaihõlinõ Olümpiakomitee ja kats aastakka ildampa (1896) peeti edimädseq s'ooilmaaigsõq olümpiamängoq Ateenan.