Kõivo Madis

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kõivo Madis

Madis Kõiv

Sündünüq 5. joulukuu päiv 1929
Tarto
Ammõt füüsik, kiränik ja filosuuf


Kõivo Madis (Madis Kõiv, sündü 1929) om füüsik, kiränik ja filosuuf. Timä vanõmbaq olliq oppajaq. Latsõn om tä muuhulgan elänüq imä sugulaisi puul Põlva kihlkunnan Tännässilmän. Om kirotanuq võro- ja eestikeelitsit näütemänge, juttõ ja mälehtüisiraamatit. Om tennüq ettekandit Kaika suvõülikoolin.

Haridus[toimõndaq]

  • 1936-1944 oppõ Valga koolin.
  • 1948 lõpõt' Tarto I Keskkooli.
  • 1948-1953 oppõ Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunnan füüsikat.
  • 1961 sai füüsiga-matõmaatigakandidaadi kraadi

Tüükotussõq ja muuq kohustusõq[toimõndaq]

  • 1953-1961 TPI füüsigakatiidri oppaja
  • 1961-1991 oll' TA Füüsiga Instituudin tiidrü, vanõmbtiidrü ja juht'va tiidü kotusõ pääl.
  • Om olnuq Analüütilidse Filosoofia Seldsi seminäri juhõndaja.
  • 1994 oll' Tarto ülikooli vapo kunstõ prohvõsri.

Tiidüstüü[toimõndaq]

Om uurnu väljo kvantteooriat ja tsibipudinidõ füüsikat (deuteeriumi müümolõkuli luumisõ resonantsmehhanismi idee, korgõmbidõ spinnega pudinidõ teooria kausaalsusõ uurmisõ meetod), om ao, ruumi ja välä vaihõlidsõ sümmeetriä perrä tulõtanuq stringiteooria alosvõrrandi.

Looming[toimõndaq]

Kirändüs[toimõndaq]

Edimädseq ilokirändüstekstiq kirot' Madis 1960. aastagidõ kesken. Edimäne trükün ilmunu teos om "Küüni täitmine", miä om kirotõt katõ pääle Runneli Handoga. Vahingu Vainoga katõpääle om kirotõt romaan "Endspiel: Laskumine orgu". Proosaloomingu süämes om sari "Studia memoriae" (1994-1999). Viil om Madis avaldanuq lühiproosat aokir'on, latsijuttõ, mälehtüisi, esseid ni artiklit filosoofiast, kunstist ja kirändüsest. Aastagil 1982-2001 lavastõdi Eesti tiatriin 16 timä kirotõt näütemängo ja raadiotiatrin kolm kullõmistükkü. Timä näütemänge vai noidõ juppõ om ümbre pant inglüse, s'aksa, vinne ja soomõ kiilde, lühiproosat vinne kiilde.

Võro kiilt om Kõivo Madis tarvitanuq pall'odõn teossin. Pikembäq võrokeelidseq teossõq ommaq näütemängoq "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (kirotõt katõpääle Lõhmussõ Aivoga) ja "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" ni mälehtüisiraamat "Kähri ker'ko man Pekril".

Filmikunst[toimõndaq]

Kõivo Madis om Keedussõ Sulõviga katõpääle kirotanuq kolm filmistsenaariummi:

  • "Georgica", resissüür Keedussõ Sulev, Q Film, 1998,
  • "Somnambuul", resissüür Keedussõ Sulev, F-Seitse, 2003.
  • "Kirjad inglile", resissüür Keedussõ Sulev, F-Seitse ja Frame Productions, 2011.

Maalikunst[toimõndaq]

Kõivo Madissõ maalõst om tett mito vällänäütüst.

Teossõq[toimõndaq]

Näütekirändüs[toimõndaq]

  • "Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele." Looming, 1978, nr. 4 (katõpääle Runneli Handoga, var'onimi Jaanus Andreus Nooremb). Raamadu kujol: Tarto: Ilmamaa, 1998. Lavastõt 1999, lavastaja Lensmendi Tõnu.
  • "Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus: Näidend stseenides." Talliin, Eesti Raamat, 1984. Katõpääle Vahingu Vainoga. Lavastatõt 1982 Vanemuisõn, lavastaja Hermaküla Evald.
  • "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", Talliin, Eesti Raamat, 1987, katõpääle Lõhmussõ Aivoga. Lavastõt 1993 Talliina Riikligu Konsõrvatooriumi lavakunstikatiidri diplomilavastusõn, lavastaja Normeti Ingo; televers'uun 1994.
  • "Kolm näitemängu", Talliin, Eesti Draamatiatri, 1997. Siso: "Kokkusaamine", "Tagasitulek isa juurde", "Filosoofipäev".
  • "Näidendid I", peräsõna: Epneri Luule. Akkon, Tarto, 2006, 504 lk. Siso: "Castrozza", "Turba Philosophorum", "Kammertrükk", "Las olla pääle", "Faehlmann" (katõpääle Vahingu Vainoga), "Võlumägi".
  • "Näidendid II", peräsõna: Epneri Luule. Akkon, Tarto, 2007, 470 lk. Siso: "Hammerklaviersonate", "Tagasitulek isa juurde", "Peiarite õhtumängud", "Tali", "Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga", "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (katõpääle Lõhmussõ Aivoga).
  • "Näidendid III", peräsõna: Epneri Luule. Akkon, Tarto, 2009, 448 lk. Siso: "Filosoofipäev", "Kolmekesi toas", "Stseene saja-aastasest sõjast", "Lõputu kohvijoomine" (katõpääle Metsari Leoga), "Küüni täitmine" (katõpääle Runneli Handoga), "Võlujõgi".
  • "Näidendid IV: pühendet Pedaja Priidulõ". Peräsõna: Epneri Luule. Akkon, Tarto, 2010, 544 lk. Siso: "Nero", "Kokkusaamine", "Finis nihili", "Lahkumissoolo", "Kui me Moondsundi Vasseliga pähklaid müisime ja keegi ei tahtnd osta", "Kuradieliksiir" (E. Th. A. Hoffmanni perrä).


Proosa[toimõndaq]

  • "Endspiel: laskumine orgu". Talliin, Eesti Raamat, 1988. Katõpääle Vahingu Vainogaq.
  • "Rännuaastad. Studia Memoriae I", Talliin, Õllu, 1994
  • "Kolm tamme. Studia Memoriae III", Talliin, Õllu, 1995
  • "Aken", Talliin, Õllu, 1996.
  • "Kalad ja raamatud. Studia Memoriae IV", Talliin, Õllu 1998
  • "Kähri ker'ko man Pekril. Studia Memoriae II", Võro, Võro Instituut, 1999
  • "Attika apooria, Elea tragöödia", Tarto, EYS Veljesto kirjastus, 2000
  • "Keemiline pulm: Autobiographia cryptika", Tarto, Akkon, 2002
  • "Päev", Tarto, Akkon, 2004
  • "Luhta-minek", esseekogomik, 2005
  • "Nuuma Alja testament", kullõmisraamat, 2005

Näütemängõ lavastusõq[toimõndaq]

  • 1982 "Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus: Näidend stseenides". Vanemuine, lavastaja Hermaküla Evald.
  • 1991 "Castrozza". Vanemuine, lavastaja Lumiste Jüri.
  • 1991 "Kokkusaamine". Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1993 "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". Talliina Riikligu Konsõrvatooriumi lavakunstikatiidri diplomilavastus, lavastaja Normeti Ingo; televers'uun 1994.
  • 1993 "Tagasitulek isa juurde". Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1994 "Filosoofipäev". Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1994 "Nii nad tapsid..." Üten Reinla Astridiga Hellati Henn-Kaarli jutustusõ "De mortuis..." perrä. Endla, lavastaja Adlasõ Raivo.
  • 1996 "Tali". Lutsu Oskari perräi. Vanemuine, lavastaja Adlasõ Raivo.
  • 1997 "Peiarite õhtunäitus". Eesti Muusigaakadeemiä Korgõmp Lavakunstikuul/Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1998 "Stseene saja-aastasest sõjast". Eesti Draamatiatri, lavastaja Mikiveri Mikk.
  • 1998 "Kuradieliksiir". Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni perrä. Eesti Muusigaakadeemiä Korgõmp Lavakunstikuul/Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1998 "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga". Vanemuine, lavastaja Mäeotsa Ain.
  • 1999 "Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele". Endla, lavastaja Lensmendi Tõnu.
  • 1999 "Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta." Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 1999 "Sunströmi Ida sajandilõpp". Kõivo Madisõ perrä lavastanuq Pedaja Priit, Eesti Draamatiatri.
  • 1999 "Ketas". Kuuldõmäng. Lavastanuq Prosa Ain, Eesti Raadiotiatri.
  • 2001 "Võlumägi". Manni Thomasõ perrä. Talliina Liinatiatri, lavastaja Rohumaa Jaanus.
  • 2002 "Finis nihili: 20 stseeni proloogi ja epiloogiga". Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
  • 2003 "Ennola" (originaalpäälkiri "Las olla pääle"). Võro Tiatriateljee, lavastaja Tubina Taago.
  • 2004 "Ennola" (näütemängo "Las olla pääle" põh'al). Kuuldõmäng. Võro Tiatriateljee, lavastaja Tubina Taago.
  • 2007 "Castrozza". Võro Tiatriateljee, lavastaja Tubina Taago.
  • 2008 "Küüni täitmine". Eesti Nuku- ja Noorsotiatri nuuristuudio VIII huuao lõpotüü, lavastaja Tootsi Reeda.
  • 2008 "Lõputu kohvijoomine". Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.

Tunnustusõq[toimõndaq]

  • 1991, 1993 ja 2005: Tuglasõ Friedeberdi novelliavvohind
  • 1991: Kangro Bernardi kirändüspreemiä
  • 1997: Eesti Taassünni avvohind
  • 1997 ja 1998: Eesti Vabariigi kultuuri aastagapreemiä
  • 1998: Tarto Kultuurkapitali aastagapreemiä
  • 1999: Tarto Ülikooli audoktor
  • 1999: Eesti Muusigaakadeemiä audoktor
  • 1994: riigivapi IV klassi tiinidemärk
  • 2002: Eesti Rahvuskultuuri Fondi tenopreemiä
  • 2008: Eesti Vabariigi kultuuri elotüüpreemiä
  • 2009: Kanepine hame (raamadu "Kähri kerko man Pekril" iist)

Kõivo Madis om Tarto Ülikooli ja Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä avvodoktor ja Tarto liina avvokodanik.

Välislingiq[toimõndaq]