Wundti Wilhelm

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Wilhelm Wundt (16. põimukuu 1832 - 31. põimukuu 1920) oll' Saksamaa füsioluug, mõttõtiidläne ja psükoluug.
Tä om eksperimentaalsepsükoloogia asotaja. Tä asot' 1879. aastagal Leipzigi ülikooli mano edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori. Sääl tä sai uuriq mudsu­häti ja tekk kimmäs ajokaho piirkundõ.

Elolugu

Wilhelm Wundt sündü 16. põimukuu pääval 1832. Saksamaal. Ta oll' neläs lats perren. Timä isä oll' keriguopõtaja Maximillian Wundt ja imä oll' Marie Frederike.

1851. aastagal astõ Wilhelm Wundt Heidelbergi ülikuuli, tohtritiidust opma. Joba 1853. aastagal kirot' tä edimädse tiidüsligu tüü. Ülikooli lõpõt' tä 1855. aastagal ja 1856. aastagal läts' tä edesi opma Berliini ülikuuli Johannes Mülleri ja Du Bois- Reymondi mano.

Wundt oll' 1857–1874 aastagal erädotsent ja 1864. aastagal eräkõrralinõ profesri Heidelbergi ülikoolin.

Ku Helmholtz 1858. aastagal Füsioloogia Instituudi direktris panti, sai Wundt’st timä abimiis.

1865. aastagal kirot' tä opiraamadu inemise psükoloogiast.

1871. aastagal tüüt' tä Berliini Ülikoolin.

1873/1874 sai valmis raamat „Grundzüge der physiologischen Psychologie“, tuun raamatun tä kirotas vahtsõst tiidüse alast.

1874–1875 tüüt' Wundt Zürichi Ülikoolin mõttõtiidläsen. 1876. aastaga tull' tä tagasi Leipzigi Ülikuuli, kon tä 1879. aastal asot' edimädse eksperimentaalpsükoloogia labori

1881. aastagal asot' tä edimädse psükoloogiaaladsõ aokirä Philosophische Studien, kon oll' seen pallo uurmistüüd.

1889. aastagal sai timäst Leipzigi Ülikooli rektri.

Lätteq

[1]

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Wundt