Wilde'i Oscar

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Wilde'i Oscar

Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde

Oscar Wilde Sarony.jpg
Wilde'i Oscar 1882. aastagal
Sündünüq 16. rehekuu päiv 1854
Dublin, Iirimaa
Koolnuq 30. märtekuu päiv 1900
Pariis, Prantsusmaa
Ammõt kiränik ja luulõtaja


Wilde'i Oscar (Oscar Wilde, täüsnimi Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde) oll' iiri kiränik ja luulõtaja. Tä sündü 16. rehekuu pääväl 1854 Dublini liinan ja kuuli 30. märdikuu pääväl 1900 Pariisin.


Elokäük[toimõndaq]

Wilde'i Oscari esä, söör William Wilde oll' silmä- ja kõrvatohtri, kiä kirot' mitu arkeoloogia, rahvaluulõ ni arstitiidüse raamatut. Imä Jane Francesca oll' ka kiränik ja kirot' Speranza nime all rahvusliidsi luulõtuisi. Imä opas' Oscari väega häste prantsusõ kiilt kõnõlõma ja kriika ni ladina kiilt lugõma. Wilde oppõ Portora Royal School koolin Enniskilleni liinan Iirimaal, Trinity kolledžin Dublini liinan 1871–1874. Korgõkoolitusõ sai tä Magdaleni kolledžin Oxfordi liinan 1874–1878, kon võtt' ossa ka Esteete liikmisõst. Estetism om ütes timä tunnismärgis muutunu.

29. lehekuul 1884 võtt' naasõs Lloydi Constance'i, kiä oll' kaunis rikas, nii et nä saiq häste ellaq. Naidõ edimäne poig Cyril sündüs' 1885. ja tõnõ poig Vyvyan 1886. aastagal. Cyril kuuli edimäsen ilmasõan, Vyvyan kirot' raamadu rängäst elost esä vangiminegi aol.

1895. aastagal määräs' kohus Wilde'i katõs aastagas Reading'i vangimajja, kon Wilde kirot' kuulsa laulu „Readingi vangimaja ballaad“, ja tekk' rassõt tüüd kõlvatusõ iist. Tä raamaduq keelediq ärq ni tä muutu põlualotsõs. Kui Wilde vällä sai 19. lehekuul 1897, läts' tä Prantsusmaalõ, kon oll' uma elo kolm viimäst aastakka vaesusõn Melmothi Sebastiani nime all. Wilde kuuli meningiiti.

Teossõq[toimõndaq]

Romaaniq[toimõndaq]

  • "Dorian Gray portree" (1891; eesti keelen 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlk A. H. Tammsaare; 2007; tõlk Krista Kaer)

Jutustusõq[toimõndaq]

  • "Lord Arthur Savile'i roim" (1891)
  • "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keelen 1991; tõlk Mart Helme)
  • "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keelen 2004; tõlk Krista Kaer)
  • "De profundis" (1905; eesti keelen 1992; tõlk Krista Kaer)
  • "Näidismiljonär" (eesti keelen 2003; tõlguq Eva Luts ja Eve Peeterson)

Muinasjutuq[toimõndaq]

  • "Õnnelik Prints" (1888; eesti keelen 1990; tõlk Krista Kaer)
  • "Ööbik ja roos" (1888)
  • "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keelen 1935; tõlk Oskar Truu)
  • "Ustav sõber"
  • "Isekas Hiiglane"
  • "Kalur ja tema Hing"

Näütemängoq[toimõndaq]

  • "Leedi Windermere'i lehvik" (1892)
  • "Salomé" (1893; eesti keelen 2002; tõlk Henrik Visnapuu)
  • "Tähtsusetu naine" (1983)
  • "Ideaalne abikaasa" (1895)
  • "Kui tähtis on olla tõsine" (1895)