Wikipedia:Vahtsõq sõnaq võro keelen
Vahtsõq sõnaq võro keelen ommaq nuuq sõnaq, midä võro keelen tarvitõda-s sada aastakka tagasi, vai ku tarvitõdikiq, sõs tõsõn tähendüsen.
Tahtõ elektroonilistõ sõnastikku ommaq kokko kor'aduq vahtsõq sõnaq, midä võro keele kõnõlõjaq ommaq vahtsidõ asjo jaos vällä paknuq, et võro kiilt kõnõldõn es pidänüq tarvitama mõnõ tõsõ keele sõnno vai et es pidänüq lainama pikki, jällit ja võõraperätsit sõnno.
Vahtsõq sõnaq, midä vanast olõ-õs, ommaq näütüses pudsunudsija ja mõsomassin, miä ommaq tekkünüq rahvasuun. Üts tähtsä samm võro keele arõngun oll' tuu, ku Kasagu Enn märke vällä üte hää jao vahtsit võrokeelitsit matõmaatiga, füüsiga- ja tähetiidüseterminit ja noid tarvitadõn kõnõl' edimädsen Kaika suvõülikoolin tähetiidüsest (kaeq Lühkest võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastikku). Nuuq sõnaq ommaq tan märgitüq lühendüsega VELTS. Vahtsit sõnno om viil vällä märgit Võro-eesti sõnaraamadu (VES) ja Eesti-võro sõnaraamadu tegemise käügin, noid või löüdäq ka Umast Lehest.
Kõik ommaq oodõduq s'ood sõnastikku tävvendämä! Vällä või pakku määntsit taht sõnno. Või pakku ka mito vastust ütele (nt. eestikeelitsele) sõnalõ. Küll aig nütäs, määnest sõnna tarvitama naatas ja kas ültse mõnda tarvitama naatas.
Tarvitõduq lühendüseq
[toimõndaq lätteteksti]Lätteq
[toimõndaq lätteteksti]- AT - Allasõ Tiia
- EiK - Eichenbaumi Külli
- EK - Elleri Kalle
- HA - Hõrna Aare
- HÜ - Harju Ülle
- IA - Ilvese Aapo
- JH - Jüvä Hellä
- JJ - Jüvä Jako
- JS - Jüvä Sullõv
- KA - Kiristaja Arvis
- KE - Kasagu Enn
- KK - Kama Kaido
- KL2004 - Kaika Leht 2004
- KoK - Koreiniku Kadri
- KU - Kalla Urmas
- KÜ - Kauksi Ülle
- LaA - Laande Alli
- LA - Liiva Aasa
- LAl - Laanõ Alar
- LH - Laanõ Heli
- LV - Laanõ Valdis
- LÕ - Laanekivi Õie
- MM - Maas'ka Miili
- OT - Ojari Triinu
- PJ - Pulga Jaan
- RO - Ruitlasõ Olavi
- SA - Sika Aavo
- SE - Saarõ Evar
- SV - Saarnitsa Vilma
- UL - Uma Leht
- VES - Võro-eesti sõnaraamat
- VELTS - Lühkene võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastik
- VI - Voldi Ivo
- VL - Valpri Liina
- Volli - näütemängo "Volli" kavaleht
- VV - Valpri Valdo
Keeleq
[toimõndaq lätteteksti]- e.k. - eesti keelen
- ingl.k. - inglüse keelen
Muuq
[toimõndaq lätteteksti]- keel. - keeletiidüs
Vahtsõq sõnaq võro keelen
[toimõndaq lätteteksti]- aadomidõ ümbreistmine keemiline riakts'uun (SA)
- aigraamat krooniga (VES); Henrigu Liivimaa aigraamat
- aknarõivas kardin (UL111, LÕ)
- alossäädü(se)n põhimõttõlidsõlt (VES); alossäädü(se)n om tuu võimalik
- alossäädüs printsiip, põhimõtõq (VES)
- alossäädüsline põhimõttõlinõ (VES)
- aojago periuud (Setomaa nr. 187, HA); Petserimaa vabastamislahingidõh om viis suurõbat aojako
- aokipõn (UL96, AT) e.k. hetk
- aovahe periuud (VELTS)
- autokoda garaas (VES)
- avvotäht avvotaso (EVST)
- Doppleri nättüs Doppleri efekt (VELTS)
- edimäst kõrda näütämine (Volli) e.k. esietendus
- edüstäjä (VES) e.k. esindaja
- edüstämä (VES) e.k. esindama
- edüstüs (VES) e.k. esindus
- ekapite ütesugunõ isotroopnõ (VELTS)
- eloidu vitamiin (Kaalu Aira?)
- elotiieq bioloogia (VES)
- eläjätahr paik, kon peetäs eläjit inemiisile näütämises (VES)
- eläjätsõõr zodiaak (VELTS)
- eränäütäjä keel. (VES) e.k. isikuline; eränäütäjä asõsõna, tegomuud
- eränäütämäldäq keel. (VES) e.k. umbisikuline
- eräpoolõdu (VES) e.k. erapooletu
- eräs (VES) e.k. isik
- eräskuud (VES) e.k. isikukood
- eräsline (VES) e.k. isiklik
- erästunnistus (VES) e.k. isikutunnistus
- esiqtahtlinõ vabatahtlik (VES)
- haigõtallitaja sanitar (UL98, MM)
- hainaropsja trimmer (LV)
- hallõlugu draama (UL104, VV)
- halvauskja pessimist (UL122, KoK)
- hambatahas hambapasta (VES)
- hannaga täht komeet (VELTS)
- hapas hapõq (VES)
- haroäri tütärettevõtõq (EiK)
- harvus (UL106, VL) e.k. haruldus
- hengematmishädä astma (VES)
- helüilo muusiga (JS)
- hilgats (UL108, RO) e.k. helkur
- himiitsitämä mitte minkastki midägi tegemä (UL194, RO)
- himotõmbus erootiga (KU)
- himotõmbsa erootilinõ (JS)
- hindäiskmine astõndaminõ (VELTS)
- hindäkatskminõ juurminõ (VELTS)
- hindäperi iseseisev (VES)
- hindäperi saama iseseisvuma (VES)
- hindäperisaamispäiv iseisvuspäev (JS)
- hindäpidämine iden* titeet (VES)
- hindävoli autonoom* ia (VES)
- hindävolinõ autonu* * umnõ (VES)
- hod'os planeet (VE* * S)
- hod'otäht planeet * * * (VELTS)
- hoimast narkootiku* * * m (VES)
- hubi humanitaarabi (OT* * * * )
- hurt keel. nõstõt puulkorgõ ülipikk vabahelü (VES)
- häste kuuma kandja matõrjal (UL95, SE) e.k. kuumakindel materjal
- häätujoline stressivaba (UL48, HÜ); häätujoline tsiga
- hääuskja optimist (UL122, KoK)
- hüdsihappagaas (VES) e.k. süsihappegaas
- hüdsäsnik (VES) e.k. süsinik
- hülp tarrõtis, kallõrdis (VES)
- hüvvütämä rikastama (VES)
- iintingimus (UL48, KK)
- ikävaig (VES) e.k. igavik
- ikävruum lõpmalda ilmaruum (VES)
- iistollõi esindäjä, asõtäütjä, asõndaja (VES); presidendi aokirändüsiistollõi, juhtja iistollõi
- ikeldämä takistama (VES)
- Ilm universum (VELTS)
- ilmaalgusoppus kosmogoonia (VELTS)
- ilmakaeminõ (KL2004) e.k. maailmavaade
- ilmaluumisoppus kosmoloogia (VELTS)
- ilmakäänüs keel. abessiiv (VES)
- ilmasilmäpiir (VELTS) e.k. vaatluste horisont
- ilmavõrk internet (LaA)
- ilmaütlejä keel. abessiiv (VES)
- ilmus (VES) e.k. nähtus, ilming
- imähüsplats (UL186, EK) e.k. imbväljak
- inemiisi manokasuminõ (UL95, RO) e.k. iive
- inemiisiõigus (UL82, RO) e.k. inimõigus
- inemiseperi (UL89, RO) e.k. inimlik
- inemiseperrätett ilmapõhimõtõq antroopsusprintsiip (VELTS)
- inemiskund kõik inemiseq kokko (VES)
- inemline inemisele umanõ (VES)
- isinummõr koefitsent (VELTS)
- iskmine (VELTS) e.k. korrutamine
- i(j)ändü (suurõmb) iätünü kotus (nt. tii pääl vai mäeküle pääl), iäliustik (VES)
- jakk 1. keel. sufiks (VES); jakuq -lik ja -line; 2. protsess (VELTS)
- jakkus protsess (VES); ütsipidine jakkus; katsipidine jakkus
- jalaga klaas pokaal; klaas, minkal jalg all om (LV); jalaga klaas läts' ümbre ja mar'aviin lavvalina pääle
- jandotükk komöödia (LH); Vana Baskini Teatri mänge ütte jandotükkü
- jaoldõnõ osalinõ, mittetävveline (VES)
- joro tekst (VES)
- jooro ehk jorotoro loogika (KE)
- juhtja direktri (VES)
- jutung romaan (VES)
- kahrõtama kahrõq olõma (JH); ku ma võta õnnõ veidükese piimä, sis mul ei nakkaq põsõq kahrõtama.
- kaibõtus kaivandus, haud, karjäär (JJ); kaegõq, määne suur kaibõtus siin om
- kakkõhelü keel. larüngaalklusiil (VES); kakkõhellü märk' täht q
- kangõ külm (KL2004) e.k. ülimadal temperatuur
- karvapluum aprikuus (VES)
- kasv taim (VES); puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq
- kasvisto taimõstik (VES)
- kasvosüüjä (VES) e.k. taimetoitlane
- kasvotiieq botaaniga (VES)
- kasvoõli taimõõli (VES)
- katsidus suhõq (VELTS)
- katsipidine suhtõlinõ (VELTS)
- katsipidisusoppus relatiivsusteooria (VELTS)
- katskmine matõm. jagaminõ (VELTS)
- katõpidine jakk (VELTS) e.k. pööratav protsess
- kauba kitmine reklaam (KÜ)
- kavvuskargaja (VES) e.k. kaugushüppaja
- kavvuskargaminõ (VES) e.k. kaugushüpe
- keelehää (LV) e.k. delikatess, hõrgutis; küläliisile pakuti egasugust keelehääd
- keeletiieq keeletiidüs, lingvistika (VES)
- kelmekott kilekott (VES)
- kelmekaasõq kilekaasõq (VES)
- kesekott kilekott (VES)
- kesikott kilekott (VES)
- kesvämä=kesvä laskma pääle kesväjoogi juumist tuud juuki hindäst vällä laskma (LAl)
- kibõnaga vesi gaseerit vesi (VELTS)
- kiibask (VELTS) e.k. ebastabiilne
- kiikott kilekott (VES)
- kildamäng (VES) ingl.k. puzzle
- kiltpilt mosaiik (VES)
- kimmästämä (JJ) e.k. kindlustama; kahuriq tulõvaq linnugi siibo külge kimmästäq
- kimmätämä (VES) e.k. tagama
- kipõkütsäi (VES) e.k. mikrolaineahi
- kipõterä pipar (UL76, LA)
- kitükiho reklaamiklipp (LV)
- kiäesiq subjekt (KE); uskmu kiäesiq um tuu, kiä usk ja uskmu miäesiq um perissiso uskumuse subjekt on see, kes usub ja uskumuse objekt on propositsioon
- kiäesitine subjektiivne (KE)
- kogoni ütesugunõ homogeenne (LV)
- kokkohelü riim (VES)
- kokkokõla harmoonia (VES)
- korguskargaja (VES) e.k. kõrgushüppaja
- korguskargaminõ (VES) e.k. kõrgushüpe
- korgõkoolitus korgõmb haridus (VES)
- kotohpakja müügiagent (SV)
- krõpõkülm sükävkülm (VES)
- kuandus tüüstüs (VES)
- kujorakoi skulptor (VES)
- kujotekij skulptor (VES)
- kummõ keel. taga-, tagapoolinõ, tagavokaalnõ (VES); teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq*
- kuningkund kuningriik (VES)
- kunstkuu (JS) e.k. tehiskaaslane, satelliit*
- kunstvisselejä (UL97, RO) e.k. iluuisutaja*
- kunstvisselüs (UL97, RO) e.k. iluuisutamine
- kurist kuristik (VES)
- kuustuma (JH) e.k. koosnema; Mul om siin sängü pääl teki all onn. Seo om väega hää lämmi onn, seo kuustus eläjist.
- kõgõkogo universum (VES)
- kõgõkogosus kõiksus (VELTS)
- kõrdlinõ proportsiaalnõ, võrdõlinõ (KU); tsõõri ümbremõõt om läbimõõdo kõrdlinõ
- kõrralagõhus entroopia (VELTS)
- kõvatsõõr (VES) ingl.k. hard disk
- kõvvat' volüüminupp (VI); käänäq raadiol kõvvat' põhja!
- käveskelemä (KÜ) (kogo "Nõsõq rõõmu mõrsija") käüskelemä
- kääbäts (VES) e.k. kääbus; kääbik
- kääbätspuu (VES) e.k. kääbuspuu
- käänütuli (JS) e.k. suunatuli
- köüdüs (VES) e.k. seos
- köüdüssõna (VES) e.k. sidesõna
- köütmä (VES) e.k. seostama
- köütümä (VES) e.k. seostuma
- kütse klassikalinõ; kütse täppisluudustiidüs (VELTS)
- laiskus inerts (VELTS)
- lamu (VES) e.k. adru
- laosklus (VES) e.k. seiklus
- lasõng (EK) e.k. üksiklask
- lasõrtrükli (VES) e.k. laserprinter
- laulõq luulõq (VES)
- leeväravvaq (EVS) e.k. võileivagrill
- liikmishulk impulss (VELTS)
- limbakus (VES) e.k. ebastabiilsus
- linnukimiis linnuki juht (LV)
- loonasüüjä heterotroof (LV)
- luudusõtsäpändäjä füüsik (VELTS)
- luudusõtsäpändämine füüsiga (VELTS)
- luurak e.k. luurekas, luuremäng (JJ); kas sa tahat, et ma mängi politseid, luurakut vai rallit?
- lõugahus e.k. hüüdlause, tunnuslause, loosung, slogan (IA, PJ); võro liina vahtsõnõ lõugahus
- lõunahummok (VES) e.k. kagu
- lõunaõdak (VES) e.k. edel
- läbiniste ütesugunõ homogeenne (VELTS)
- lämmidüs temperatuur (VELTS)
- lämmäoppus termodünaamika (VELTS); lämmäoppusõlinõ vastaossus
- läpäsnik lämmästik (VES)
- lättenäütämine viitaminõ (VES)
- maapõrm huumus (UL186, EK)
- maastru maastikuauto, maastur (EK)
- maatiieq geograafia (VES)
- mahaqarvaminõ (VELTS) e.k. lahutamine
- manoarvaminõ (VELTS) e.k. liitmine
- mano(q)kiri (VES) e.k. kaaskiri
- mano(q)kiskminõ külgetõmmõq; gravitats'uun (VES)
- mano(q)kiskmisvägi külgetõmbõjoud; gravitats'oonijoud (VELTS)
- mano(q)massin koopiamassin (VELTS)
- manonummõr aditiivnõ konstant (VELTS)
- manotama kopiirmä (VES)
- manotus koopia (VES)
- manotusmassin koopiamassin (VES)
- mano(q)võtminõ 1. kaalu suurõmbasminek; 2. leeväkõrvanõ; sakusment (VES)
- mano(q)ütlejä keel. allatiiv (VES)
- mantkukkamisvägi (VELTS) e.k. tõukejõud
- mantütlejä keel. ablatiiv (VES)
- manütlejä keel. adessiiv (VES)
- maru Mats Suur Pauk (VELTS)
- matsuga ilmaluuminõ Suurõ Paugu kosmoloogia (VELTS)
- matutaja sumbutaja (massinal, pistolil jm.) (VES)
- mesikürvits melon (VES)
- minnevaig minevik (VES)
- mitutpite ütesugunõ sümmeetriline (VELTS)
- miäesiq objekt (KE); uskmu kiäesiq um tuu, kiä usk ja uskmu miäesiq um perissiso uskumuse subjekt on see, kes usub ja uskumuse objekt on propositsioon
- miäesitine objektiivne (KE)
- mooduoppus keel. morfoloogia (VES)
- mustaveresuun e.k. veen (VES)
- mõssul e.k. pesula (JJ); siin om autidõ mõssul, koh autit mõstas
- mõõtmidõ arv dimens'uun (VELTS)
- mülgüaig stagnatsiooniaig (EK)
- naarutükk komöödia (LV)
- nimekäänüs keel. nominatiiv (VES)
- nimesütlejä keel. nominatiiv (VES)
- nimileht tiitelleht (VES)
- nisapitäi rõnnahoitja (VES)
- nõgõltrükli maatriksprinter (VES)
- nõrkvägi (VELTS) e.k. nõrk vastasmõju
- oigõstumisots (VELTS) e.k. soojussurm
- ollõvaig olõvik (VES)
- olnusütlejä keel. essiiv
- olõjakäänüs keel. essiiv
- opits (LV) e.k. õppevahend
- orgaanikaluuja autotroof (LV)
- osakäänüs keel. partitiiv
- osasütlejä keel. partitiiv
- ostjapästjä (SE) e.k. tarbijakaitse
- peethelü keel. konsonant (VES)
- pehmehtämä keel. palatalisiirmä (VES)
- pehmehümä keel. palatalisiirümä (VES)
- pehmehüs keel. palatalisats'uun (VES)
- pehmehüsmärk keel. palatalisats'oonimärk (VES)
- pehmeq keel. palataliseerit (VES)
- perissiso propositsioon (KE)
- perräütelüs tsitaat (VES)
- perrä ütlemä tsitiirmä (VES)
- peräsõna e.k. järelsõna (VES)
- pidähüs takistus; tõkõq; tõrgõq; ummik, ummistus (VES)
- piirikäänüs keel. terminatiiv (VES)
- piiriütlejä keel. terminatiiv (VES)
- pikkus e.k. välde (VES)
- pildimakk videomagnetofon (VES)
- pilksja kursor (VES)
- piltri monitor (VES)
- pinipäitseq päitside muudu sandaaliq (LH)
- pitsüs depress'uun (VES)
- pitäi e.k. pidur (VES); ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq
- plõmpa-plõmpa rokinõ muusiga
- pommikülbjä pommitaja (linnuk) (SA, LV)
- pommipitäv pommikimmäs (JJ); nakkami autolõ tulõ- ja pommipidävät garaasi ehitämä
- prantskardohkaq friikardohkaq (JS); pallõsi mullõ üteq prantskardohkaq!
- puhtaveresuun e.k. arter (VES)
- pullitsuskaja matadoor (KU)
- pullitsuskja toreadoor (KU)
- purutaja massin, miä tege hakkõpuitu (SV)
- putin 1. füüs. osakõnõ (VELTS); 2. inform. bait (LV)
- põhimõtõq printsiip (VELTS)
- põmpa-põmpa tümpsonõ muusiga; sääl lasta-s muud muusikat ku tuud põmpa-põmpa-põmpat
- põrõhõllanõ (VELTS) e.k. kaasaegne; põrõhõllanõ luudusõtsäpendämine
- pästmä salvõstama (VES); pästäq teedüstü kõvatsõõri pääle! puutriga tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq
- pääjuhtja päädirektri (VES)
- päälekäänüs keel. allatiiv (VES)
- päälkäänüs keel. adessiiv (VES)
- päälpitäv kandva (JJ); taa lumi om tävveste päälpitäv, maq ei vaoq taast läbi
- päältkäänüs keel. ablatiiv (VES)
- pääpõhimõtõq põhiprintsiip (VELTS)
- pümmelilla ultraviolett (VELTS)
- pümmmeverrev infraverrev (VELTS)
- püsümissäädüs (VELTS) e.k. jäävusseadus
- püürdliikmishulk püürdimpulss (VELTS)
- rahvidõringihulkmisõaig e.k. rahvasterännuaeg (KA, UL190)
- rasõhusvägi gravitats'oonijoud (VELTS); rasõhusväeline vastaossus
- rehkend kalkulaator (VES)
- riigipark rahvuspark (VES)
- riikevaihõlinõ rahvusvaihõlinõ (VES)
- roidustsirk e.k. hulgulind (EVST)
- roidõlus turism (VES)
- roitõlõja turist (VES)
- ruumliganõ mahokas (VES)
- rõuhkus e.k. rõhk (VES)
- saadanlanõ satanist (VES)
- saajakäänüs keel. translatiiv (VES)
- saanusütlejä keel. translatiiv (VES)
- sadamisvägi (VELTS) e.k. raskusjõud
- saisotama parkma (VES); auto sais sääl, kohe tä om saisotõt
- saisotus parkmine (VES)
- saisotusplats parkmisplats (VES)
- saivaskargaja (VES) e.k. teivashüppaja
- saivaskargaminõ (VES) e.k. teivashüpe
- savvuritsik suidsuandur, vrdl. saviritsik; savvuritsik naas' laen vilistämä
- seenkäänüs keel. inessiiv
- seenütlejä keel. inessiiv
- seestkäänüs keel. elatiiv
- seestütlejä keel. elatiiv
- silmäjä (VES) e.k. optiline sisendseade
- singus (VES) e.k. pinge
- singõ (VES) e.k. pingeline
- sinistümine (VELTS) e.k. sininihe
- sissekäänüs keel. illatiiv
- sisseütlejä keel. illatiiv
- sitalill (KU) e.k. võõrkakar
- sitikpihl aroonia (VES)
- suurõmb-vähämb märk (SE) e.k. võrratusmärk
- sõlmsõna (VES) e.k. sidesõna
- säedüs (VES) e.k. seade
- säsüfüüsiga tuumafüüsiga (VES)
- säsüpomm tuumapomm (VES)
- säsüvägi tuumaenergia (VES)
- tagaperä taust (VES)
- tahas pasta (VES)
- tahaspleiäts pastapleiäts (VES)
- tahelus taotlus (VES)
- tahtõlõma taotlõma (VES)
- taidru kunstnik (VES)
- taivaoppus astronoomia (VES)
- taivatähtioppus astronoomia (VELTS)
- taivavahtminõ (VELTS) e.k. astronoomiline vaatlus
- taiõq kunst (VES)
- tallitama (VES) e.k. haldama
- tallitus (VES) e.k. haldus
- teedüs info (VES); mul om salahast teedüst
- teedüstü fail (VES); pästäq teedüstü tsõõri pääle!
- teedüskogo andmõbaas (VES)
- tegonimi keel. infinitiiv
- terräv vabahelü (VES) e.k. eesvokaal
- tetäng (VES) e.k. toodang
- tetüs (VES) e.k. toode
- tiideline (VES) e.k. teaduslik
- tiidemeistre tiidläne (VES)
- tiidrü tiidläne (VES)
- tiieq tiidüs (VES)
- tiila = tiidmäldä lindaja asi = ufo (VES)
- tinkõlõja kõnnõviis (VES) e.k. tingiv kõneviis
- toorõs (VELTS) e.k. eelklassikaline
- topitnahk topis (VES); rebäse topitnahk e. topit repän
- trampli batuut (JS);
- tramplina batuut (LV); latsõq trambatasõq tramplina pääl
- trükli printer (VES)
- ts'aukhäierm väikside häitsmide kogo (SE) e.k. õisik
- tsibimakk pleier (VES)
- tsibiputin 1. (VELTS) e.k. elementaarosake; 2. inform. bitt (LV)
- tsibitsõõr (VES) ingl.k. floppy disk
- tsibitsäpendämine mikrofüüsiga (VELTS)
- tsirgurada galaktika (VELTS)
- Tsirgurada (VELTS) e.k. Linnutee, Galaktika
- tsirgutii galaktika (VES)
- tsitronhapas (VES) e.k. sidrunhape
- tsõõrikõnõ (VES) ingl.k. floppy disk
- tsähvüs eelektri; eelektrilüük (VES); ma sai traadist tsähvüst
- tsäpekõrv mikrofon (TJ)
- tsäpesilm kaamõra (TJ)
- tukõvvägi (VELTS) e.k. tugev vastasmõju
- tullõvaig tulõvik (VES)
- tulõpitäv tulõkimmäs (JJ); nakkami autolõ tulõ- ja pommipidävät garaasi ehitämä
- tunnistaja kõnnõviis keel. jussiiv (VES)
- tuut batuut (SE); latsõq, kas ti tulõt kah Margussõ poolõ üten, sääl saa tuuti karada
- tõistlinõ (VES) e.k. teismeline
- tõsõndõlõma (VES) e.k. teisenema
- tõsõnõ sekundaarnõ (VES)
- tõsõsk (VES) e.k. teisik
- tõõtaid ehk tyytaid tõeväärtus (KE)
- tähetiidüs astronoomia (VELTS)
- tähetiieq astroloogia (VES)
- tähtiperräelämiseoppus astroloogia (VELTS)
- tähüssõna keel. märksõna (VES)
- täppisluudustiidüs füüsiga (VELTS)
- täpsändämä (VES) e.k. täpsustama
- tühiruum vaakum (VELTS)
- tühüs tühik; vaakum (VES)
- tüühimo energiä (VELTS)
- ujjol e.k. ujula (JJ)
- umakeelepruuk e.k. ideolekt (VI); Muq umakeelepruuk um vähä tõistsugunõ ku timä uma. Egälütel um uma, vähä esiqsugumanõ umakeelepruuk.
- umakäänüs keel. genitiiv (VES)
- umasütlejä keel. genitiiv (VES)
- uskmu uskumus (KE); Platoni perrä um defineerit, et "tiidmine um õigustõt õigõnõ uskmu." Platoni järgi on (klassikaliselt) defineeritud, et "teadmine on õigustatud tõene uskumus"
- vabahelü keel. vokaal (VES)
- vahtsõndama (VES) e.k. uuendama
- vahtsõndus (VES) e.k. uuendus, innovatsioon
- vahtsõnduslinõ (VES) e.k. uuenduslik, innovatiivne
- vaihtõlõma (VES) e.k. vahendama
- vald piirkund (VELTS)
- valguskõvadusoppus fotomeetriä (VELTS); valguskõvadusoppusõlinõ vastaossus
- valgusõoppus optiga (LV)
- valgusõstkipõmba alguspaisomisõga ilmaluumisoppus inflatsioonilinõ kosmoloogia (VELTS)
- valgusõstkipõmba lakjalindamisõ aig inflatsiooniline periood (VELTS)
- vanaaovälläkaibja arkeoluug (VES)
- vanaaovälläkaibminõ arkeoloogia (VES)
- vastaossus paradoks (VELTS)
- verevüstümine (VELTS) e.k. punanihe
- vesäsnik vesinik (VES)
- viiemeistre (VES) e.k. helilooja
- viinavõtusõnaq tuust (VES)
- vikõrvärm spektri (VELTS)
- võidotäht avvohind (EVST)
- võigõlus (VES) e.k. võistlus
- võiki sõasvalmistaminõ (LV) e.k. võidurelvastumine
- võiklus (VES) e.k. võistlus
- võikõlõma (VES) e.k. võistlema
- võlssmanõ ehk hukah väär (tõeväärtus) (KE)
- võlssruum (VELTS) e.k. valevaakum
- võõrassõna võõrsõna (VES)
- välkpost elektronpost (VES)
- välkpostildõ elektronpostiga (VES)
- vällämärgütäjä (VES) e.k. leiutaja
- vällämärgütüs (VES) e.k. leiutis
- välästtüüline (KU) e.k. võõrtööline
- õigmanõ ehk õigõnõ tõene (tõeväärtus) (KE)
- ülekaehus (VES) e.k. ülevaade; ülekaehus võro keele aoluust
- üleküdsänü postklassikalinõ (VELTS)
- ülene (VES) e.k. üldine, üld-; ülene keeletiieq
- ületsehe (VES) e.k. üldiselt, üld-
- ümbrepannus (VES) e.k. tõlge
- üsäga tüü füüsiline tüü (SV); Ma olõ sääne üsäga tüü miis.
- üsäpuutri (VES) ingl.k. laptop
- ütehää (VELTS) e.k. samaväärne
- ütehüs kontakt (VES); ütehüs om kakõnuq
- ütenkäänüs keel. komitatiiv (VES)
- ütenütlejä keel. komitatiiv (VES)
- ütepidine jakk (VELTS) e.k. pöördumatu protsess
- ütiskunnatiieq sotsioloogia (VES)
- ütistämä (VES) e.k. ühendama
- ütistüs (VES) e.k. ühendus, kontakt
- Ütitseq Rahvaq (KK) ingl.k. United Natitons
- ütsvõrranõ võrdnõ (VES)
- ütsvõrrasus võrdsus (VES)
- ütsvõrrasusmärk võrdusmärk (VE* )
- ütsüs (VES) e.k. ainsus