Kildamäng

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kildamäng

Kildamäng vai puslõ om mäng, kon tulõ pall'o väikeisi, tihtipääle viguridsõ kujoga, kiltõ kokko sünnütäq. Ega kilda pääl om väikene tükükene määntsestki pildist; noid kokko sünnüten saias suur pilt.

Edimädseq kildamängoq tettiq nii, et maaliti pilt neläkandilidsõ tasadsõ lavvajupi pääle ja lõigati sys tuu saega jupõs. Arvatas, et edimädse kildamängo tekk' 1760. a. paiku Londoni kaarditegejä ja graviirjä Spilsbury John.

Seo ilma aigo tetäs inämbüs kildamänge papist, tuuperäst, et nii tulõ odavamp. Inne jupõs lõikamist kleebitäs papi pääle pilt vai suurõndõt foto. Hariligult ommaq nuuq pildiq luudusõst vai huunist, näütüses mäkist vai lossõst.

Perämädsel aol om pääle harilikkõ kildamänge naat tegemä viil elektrooniliidsi; noid saa puutrõn mängiq. Om eski kirotõt programmõ, mink abiga om võimalik umast pildist (nt digitaalsõst fotost) hindäle sääne mäng tetäq.

Välislink[toimõndaq]