Wikipedia:Matõmaatiliidsi valõmidõ kirotaminõ

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Matõmaatiliidsi valõmit saa kirotadaq LaTeXi süntaksin, ku pandaq nääq käske <math> ja </math> vaihhõlõ. Näütüses: <math>ax^2+bx+c=0</math>.

Kõik käsoq LaTeXi süntaksin nakkasõq sümboligaq \. Allpuul tutvustadas inämpvajaminevit LaTeX'i käske.

Matõmaatilidseq sümboliq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\cdot \times : \pm \mp
\cap \cup \vee \wedge \setminus \wr \forall \not \in \ni \neg \empty \exists
\subseteq \supseteq \cong \subset \supset \subseteq \supseteq \cong \approx
= \sim \simeq \cong \le \ge \equiv \approx \ne \models
\angle \perp \| \mid
\star \circ \bullet \nabla \partial \triangleleft \triangleright \oplus \otimes \dagger \ddagger \frown \smile \ldots

Lihtsämbäq konstruktsiooniq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
Hariliguq murruq \frac{2}{4} = {2 \over 4} (samaväärseq)
Juurõq \sqrt{abc} + \sqrt[3]{abc} + \sqrt[n+1]{abc}
Astõndajaq ja indeksiq a^2 = a^{b+9}
a_2 + a_{i,j}
a_2^3 a_{2+3}^{4-5}
Logaritmiq \log_39=2
\ln e=1
Funkts'ooniq f(x) = g'(x) \cdot h''(x)
Nukaq \alpha = \angle CAB = 45^\circ12'32''

Binuumkõrdajaq, maatriksiq ja mitmõrialidsõq valõmiq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\binom{n}{k} vai {n \choose k}
\begin{pmatrix} x & y \\ z & v \end{pmatrix}
\begin{bmatrix} 0 & \cdots & 0 \\ \vdots & \ddots & \vdots \\ 0 & \cdots & 0\end{bmatrix}
\begin{Bmatrix} x & y \\ z & v \end{Bmatrix}
\begin{vmatrix} x & y \\ z & v \end{vmatrix}
\begin{Vmatrix} x & y \\ z & v \end{Vmatrix}
\begin{matrix} x & y \\ z & v \end{matrix}
f(n)=\left\{\begin{matrix} n/2, & \mbox{ku }n\mbox{ om paarinarv} \\ 3n+1, & \mbox{ku }n\mbox{ om paarilda arv} \end{matrix}\right.
\begin{matrix}f(n+1)&=& (n+1)^2 \\ \ & =& n^2 + 2n + 1\end{matrix}

Piirväärtus, summa, korrutis, integraal[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\lim_{n \to \infty}x_n
\sum_{k=1}^N k^2
\prod_{i=1}^N x_i
\int_{-N}^{N} e^x\, dx
\oint_{C} x^3\, dx + 4y^2\, dy

Trigonomeetrilidseq funkts'ooniq[toimõndaq lätteteksti]

\cos \sin \tan \cot \arccos \arcsin \arctan \arccot \cosh \sinh \tanh \coth \sec \cosec

Kirätüübiq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
Kriika täheq \alpha \beta \gamma \delta \epsilon \varepsilon \zeta \eta \theta \vartheta \iota \kappa \lambda \mu \nu \xi o \pi \varpi \rho \varrho \sigma \varsigma \tau \upsilon \phi \varphi \chi \psi \omega
\Gamma \Delta \Theta \Lambda \Xi \Pi \Sigma \Upsilon \Phi \Psi \Omega
Arvohulgaq x\in\mathbb{N}\mathbb{Z}\sub\mathbb{R}\sub\mathbb{C}
Paks' kiri \mathbf{x}\cdot\mathbf{y}=0
Paksoq kriika tähed \boldsymbol{\alpha}+\boldsymbol{\beta}+\boldsymbol{\gamma}
Fraktuur \mathfrak{AaBbCc}
Kalligraafilinõ kiri \mathcal{AaBbCc}
Heebreä täheq \aleph \beth \gimel \daleth
Pistükiri kiri \mbox{Aa Bb Cc}

Suluq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
() (\frac{a}{b})
\left(\frac{a}{b}\right)
[] \left[A\right]
{} \left\{A\right\}
<> \left\langle A\right\rangle
|| \left|A\right|
\left\lfloor A\right\rfloor, \left\lceil A\right\rceil, \left\|A\right\|
\left. ja \right. käkväq sulu \left.\frac{a}{b}\right\}\to X

Noolõq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\leftarrow\longleftarrow\uparrow
\Leftarrow\Longleftarrow\Uparrow
\rightarrow\longrightarrow\downarrow
\Rightarrow\Longrightarrow\Downarrow
\leftrightarrow\updownarrow\Leftrightarrow\Updownarrow
\mapsto\longmapsto\hookleftarrow\hookrightarrow
\swarrow\nwarrow\nearrow\searrow

Tühikuq[toimõndaq lätteteksti]

LaTeX pand tühikit automaatsõlt, agaq mõnikõrd om vaja näid käsitsi kah pandaq:

Süntaks: Tulõmus:
a \qquad b
a \quad b
a\ b
a\;b
a\,b
ab (tühikuldaq)
a\!b (kokkosurutult}

Funkts'ooniq[toimõndaq lätteteksti]

Et definiiri määntsegi vahtsõ funkts'ooni nimme, miä nännüq vällä nigu \sin ja \cos, om soovitav tarvitadaq käsko \operatorname:

Võlss' sgn z
Õigõ \operatorname{sgn} z

Rõhomärgiq[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\hat{a}
\acute{a}
\bar{a}
\dot{a}
\breve{a}
\check{a}
\grave{a}
\vec{a}
\ddot{a}
\tilde{a}

Tõisi konstrukts'uunõ[toimõndaq lätteteksti]

Süntaks: Tulõmus:
\widehat{abc}
\overleftarrow{abc}
\overrightarrow{abc}
\overline{abc}
\underline{abc}
\overbrace{abc}
\underbrace{abc}

Vektoriq[toimõndaq lätteteksti]

Ütesümbolilidseq vektoriq või kirotadaq käsogaq \vec; pikembide nimmigaq vektoriq tulõ kirotada käso \overrightarrow abil:

Õigõ: \vec{a}
Õigõ: \overrightarrow{AB}
Võlss': \vec{AB}