Wikipedia:Matõmaatiliidsi valõmidõ kirotaminõ

Matõmaatiliidsi valõmit saa kirotadaq LaTeXi süntaksin, ku pandaq nääq käske <math> ja </math> vaihhõlõ. Näütüses: <math>ax^2+bx+c=0</math>.

Kõik käsoq LaTeXi süntaksin nakkasõq sümboligaq \. Allpuul tutvustadas inämpvajaminevit LaTeX'i käske.

Matõmaatilidseq sümboliq

Süntaks:	Tulõmus:
\cdot \times : \pm \mp	$\cdot \times :\pm \mp$
\cap \cup \vee \wedge \setminus \wr \forall \not \in \ni \neg \empty \exists	$\cap \cup \vee \wedge \setminus \wr \forall \not \in \ni \neg \emptyset \exists$
\subseteq \supseteq \cong \subset \supset \subseteq \supseteq \cong \approx	$\subseteq \supseteq \cong \subset \supset \subseteq \supseteq \cong \approx$
= \sim \simeq \cong \le \ge \equiv \approx \ne \models	$=\sim \simeq \cong \leq \geq \equiv \approx \neq \models$
\angle \perp \| \mid	$\angle \perp \|\mid$
\star \circ \bullet \nabla \partial \triangleleft \triangleright \oplus \otimes \dagger \ddagger \frown \smile \ldots	$\star \circ \bullet \nabla \partial \triangleleft \triangleright \oplus \otimes \dagger \ddagger \frown \smile \ldots$

Lihtsämbäq konstruktsiooniq

	Süntaks:	Tulõmus:
Hariliguq murruq	\frac{2}{4} = {2 \over 4} (samaväärseq)	${\frac {2}{4}}={2 \over 4}$
Juurõq	\sqrt{abc} + \sqrt[3]{abc} + \sqrt[n+1]{abc}	${\sqrt {abc}}+{\sqrt[{3}]{abc}}+{\sqrt[{n+1}]{abc}}$
Astõndajaq ja indeksiq	a^2 = a^{b+9}	$a^{2}=a^{b+9}$
	a_2 + a_{i,j}	$a_{2}+a_{i,j}$
	a_2^3 a_{2+3}^{4-5}	$a_{2}^{3}+a_{2+3}^{4-5}$
Logaritmiq	\log_39=2	$\log _{3}9=2$
	\ln e=1	$\ln e=1$
Funkts'ooniq	f(x) = g'(x) \cdot h''(x)	$f(x)=g'(x)\cdot h''(x)$
Nukaq	\alpha = \angle CAB = 45^\circ12'32''	$\alpha =\angle CAB=45^{\circ }12'32''$

Binuumkõrdajaq, maatriksiq ja mitmõrialidsõq valõmiq

Süntaks:	Tulõmus:
\binom{n}{k} vai {n \choose k}	${n \choose k}$
\begin{pmatrix} x & y \\ z & v \end{pmatrix}	${\begin{pmatrix}x&y\\z&v\end{pmatrix}}$
\begin{bmatrix} 0 & \cdots & 0 \\ \vdots & \ddots & \vdots \\ 0 & \cdots & 0\end{bmatrix}	${\begin{bmatrix}0&\cdots &0\\\vdots &\ddots &\vdots \\0&\cdots &0\end{bmatrix}}$
\begin{Bmatrix} x & y \\ z & v \end{Bmatrix}	${\begin{Bmatrix}x&y\\z&v\end{Bmatrix}}$
\begin{vmatrix} x & y \\ z & v \end{vmatrix}	${\begin{vmatrix}x&y\\z&v\end{vmatrix}}$
\begin{Vmatrix} x & y \\ z & v \end{Vmatrix}	${\begin{Vmatrix}x&y\\z&v\end{Vmatrix}}$
\begin{matrix} x & y \\ z & v \end{matrix}	${\begin{matrix}x&y\\z&v\end{matrix}}$
f(n)=\left\{\begin{matrix} n/2, & \mbox{ku }n\mbox{ om paarinarv} \\ 3n+1, & \mbox{ku }n\mbox{ om paarilda arv} \end{matrix}\right.	$f(n)=\left\{{\begin{matrix}n/2,&{\mbox{ku }}n{\mbox{ om paarinarv}}\\3n+1,&{\mbox{ku }}n{\mbox{ om paarilda arv}}\end{matrix}}\right.$
\begin{matrix}f(n+1)&=& (n+1)^2 \\ \ & =& n^2 + 2n + 1\end{matrix}	${\begin{matrix}f(n+1)&=&(n+1)^{2}\\\ &=&n^{2}+2n+1\end{matrix}}$

Piirväärtus, summa, korrutis, integraal

Süntaks:	Tulõmus:
\lim_{n \to \infty}x_n	$\lim _{n\to \infty }x_{n}$
\sum_{k=1}^N k^2	$\sum _{k=1}^{N}k^{2}$
\prod_{i=1}^N x_i	$\prod _{i=1}^{N}x_{i}$
\int_{-N}^{N} e^x\, dx	$\int _{-N}^{N}e^{x}\,dx$
\oint_{C} x^3\, dx + 4y^2\, dy	$\oint _{C}x^{3}\,dx+4y^{2}\,dy$

Trigonomeetrilidseq funkts'ooniq

\cos \sin \tan \cot \arccos \arcsin \arctan \arccot \cosh \sinh \tanh \coth \sec \cosec

Kirätüübiq

	Süntaks:	Tulõmus:
Kriika täheq	\alpha \beta \gamma \delta \epsilon \varepsilon \zeta \eta \theta \vartheta \iota \kappa \lambda \mu \nu \xi o \pi \varpi \rho \varrho \sigma \varsigma \tau \upsilon \phi \varphi \chi \psi \omega	$\alpha \beta \gamma \delta \epsilon \varepsilon \zeta \eta \theta \vartheta \iota \kappa \lambda \mu \nu \xi o\pi \varpi \rho \varrho \sigma \varsigma \tau \upsilon \phi \varphi \chi \psi \omega$
	\Gamma \Delta \Theta \Lambda \Xi \Pi \Sigma \Upsilon \Phi \Psi \Omega	$\Gamma \Delta \Theta \Lambda \Xi \Pi \Sigma \Upsilon \Phi \Psi \Omega \,\!$
Arvohulgaq	x\in\mathbb{N}\mathbb{Z}\sub\mathbb{R}\sub\mathbb{C}	$x\in \mathbb {N} \subset \mathbb {Z} \subset \mathbb {R} \subset \mathbb {C}$
Paks' kiri	\mathbf{x}\cdot\mathbf{y}=0	$\mathbf {x} \cdot \mathbf {y} =0$
Paksoq kriika tähed	\boldsymbol{\alpha}+\boldsymbol{\beta}+\boldsymbol{\gamma}	${\boldsymbol {\alpha }}+{\boldsymbol {\beta }}+{\boldsymbol {\gamma }}$
Fraktuur	\mathfrak{AaBbCc}	${\mathfrak {AaBbCc}}$
Kalligraafilinõ kiri	\mathcal{AaBbCc}	${\mathcal {ABC}}$
Heebreä täheq	\aleph \beth \gimel \daleth	$\aleph \beth \gimel \daleth$
Pistükiri kiri	\mbox{Aa Bb Cc}	${\mbox{Aa Bb Cc}}$

Suluq

	Süntaks:	Tulõmus:
()	(\frac{a}{b})	$({\frac {a}{b}})$
	\left(\frac{a}{b}\right)	$\left({\frac {a}{b}}\right)$
[]	\left[A\right]	$\left[A\right]$
{}	\left\{A\right\}	$\left\{A\right\}$
<>	\left\langle A\right\rangle	$\left\langle A\right\rangle$
||	\left|A\right|	$\left|A\right|$
	\left\lfloor A\right\rfloor, \left\lceil A\right\rceil, \left\|A\right\|	$\left\lfloor A\right\rfloor ,\left\lceil A\right\rceil ,\left\|A\right\|$
\left. ja \right. käkväq sulu	\left.\frac{a}{b}\right\}\to X	$\left.{\frac {a}{b}}\right\}\to X$

Noolõq

Süntaks:	Tulõmus:
\leftarrow\longleftarrow\uparrow	$\leftarrow \longleftarrow \uparrow$
\Leftarrow\Longleftarrow\Uparrow	$\Leftarrow \Longleftarrow \Uparrow$
\rightarrow\longrightarrow\downarrow	$\rightarrow \longrightarrow \downarrow$
\Rightarrow\Longrightarrow\Downarrow	$\Rightarrow \Longrightarrow \Downarrow$
\leftrightarrow\updownarrow\Leftrightarrow\Updownarrow	$\leftrightarrow \updownarrow \Leftrightarrow \Updownarrow$
\mapsto\longmapsto\hookleftarrow\hookrightarrow	$\mapsto \longmapsto \hookleftarrow \hookrightarrow$
\swarrow\nwarrow\nearrow\searrow	$\swarrow \nwarrow \nearrow \searrow$

Tühikuq

LaTeX pand tühikit automaatsõlt, agaq mõnikõrd om vaja näid käsitsi kah pandaq:

Süntaks:	Tulõmus:
a \qquad b	$a\qquad b$
a \quad b	$a\quad b$
a\ b	$a\ b$
a\;b	$a\;b$
a\,b	$a\,b$
ab (tühikuldaq)	$ab\,$
a\!b (kokkosurutult}	$a\!b$

Funkts'ooniq

Et definiiri määntsegi vahtsõ funkts'ooni nimme, miä nännüq vällä nigu \sin ja \cos, om soovitav tarvitadaq käsko \operatorname:

Võlss'	sgn z	$sgnz$
Õigõ	\operatorname{sgn} z	$\operatorname {sgn} z$

Rõhomärgiq

Süntaks:	Tulõmus:
\hat{a}	${\hat {a}}$
\acute{a}	${\acute {a}}$
\bar{a}	${\bar {a}}$
\dot{a}	${\dot {a}}$
\breve{a}	${\breve {a}}$
\check{a}	${\check {a}}$
\grave{a}	${\grave {a}}$
\vec{a}	${\vec {a}}$
\ddot{a}	${\ddot {a}}$
\tilde{a}	${\tilde {a}}$

Tõisi konstrukts'uunõ

Süntaks:	Tulõmus:
\widehat{abc}	${\widehat {abc}}$
\overleftarrow{abc}	${\overleftarrow {abc}}$
\overrightarrow{abc}	${\overrightarrow {abc}}$
\overline{abc}	${\overline {abc}}$
\underline{abc}	${\underline {abc}}$
\overbrace{abc}	$\overbrace {abc}$
\underbrace{abc}	$\underbrace {abc}$

Vektoriq

Ütesümbolilidseq vektoriq või kirotadaq käsogaq \vec; pikembide nimmigaq vektoriq tulõ kirotada käso \overrightarrow abil:

Õigõ:	\vec{a}	${\vec {a}}$
Õigõ:	\overrightarrow{AB}	${\overrightarrow {AB}}$
Võlss':	\vec{AB}	${\vec {AB}}$