Verrev panda

Verrev panda

Verrev panda ehk tulikasś (Ailurus fulgens) om murdja elläi, kiä eläs Himaalaja mägimõtson. Tä om luuduskaitsõ all ja luudusõn om neid arvadaq alalõ 10 000 ümbre.

Vällänägemine

Vereväl pandal om rossõverrev kask, miä om kõtu puult tummõmb, valgõ “näomasḱ” ni mustaq silmäq. Timä loomuperäline tunnismärḱ om tä kohhil kõllatsidõ ja verevide juttõgaq hand.

Süümine

Verrev panda süü päämidselt bambust, agaq näie söögis ommaq ka tsirguq, väikonisalisõq, munaq ja maŕaq.

Eloviiś

Verrev panda om ütsildädse üüsedse eloviisigaq. Tõisiga kokko saavaq nä õnnõ paaritamisaol kaarnakuu ni urbõkuu vaihõl. Tiinüs kest umbõs 150 päivä ni kõrragaq sünnüs 1-4 poiga, kiä jääseq imägaq kooniq järgmäidsi poigõ sündümiseniq. Päävä aol makas verrev panda puu otsan. Oho kõrral verrev panda pakõs ärq. Ku ärq juuskõq ei saaq, sis nõsõs tä tagakäppi pääle, et suurõmb vällä nätäq.

Ohoq

Verevät pandat sääd ohto päämidselt timä elokotussidõ ärqhäädümine. Lõunaõdagu-Hiinan ommaq ohos ka salakütiq, kiä jahtvaq näid päämädselt näide hando peräst, minkast tetäs karbussit pulmaavvotallituisi jaos, selle et usutas, et tuu tuu mõrsjalõ õnnõ.

Kaitsminõ

Verrev panda om tä kaitsõ alaq võet kõigin riigen, kon tä eläs, sammamuudu om kaitsõ alaq võet näide elokotussit.