Venezuela

Venezuela

Venezuela lipp Venezuela vapp
Riigikiil	hispaania kiil
Pääliin	Caracas
Suurus	912 050 km²
Rahvaarv	28 946 101 (2011) 28 515 829 (2019)
Internetitunnus	.ve

Venezuela vai Venetsueela, ammõtlidsõlt Venezuela Bolivari Vabariik, om Lõunõ-Ameeriga riik. Venezuela pääliin om Caracas. Riigi suurus om 912 050 km² ja sääl eläs umbõs 28,5 mill'onat inemist.

Venezuelast põh'a puul om Kariibi meri, põh'ahummogu puul Atlandi suurmeri, õdagu puul Colombia, lõunõ puul Brasiilia ja hummogu puul Guyana.

Aolugu

Inemiseq ommaq Venezuelan elänüq vähämbält 15 000 aastakka. Olõ-iq teedäq, pall'o inemiisi sääl elli inne hispaanlaisi vallutuisi, a näid võisõ ollaq umbõs miljon. Hispaanlasõq naksiq Venezuelat kolonisiirmä 1522. aastagal.

Venezuelast sai hindäperi riik 1811. aastagal.

Poliitiga

Venezuela om föderaalnõ presidentaalnõ vabariik.

Aastil 1999–2013 oll' Venezuela president Chávezi Hugo.

Luudus

Venezuelan om maailma kõgõ korgõmb viisadang – Angeli viisadang.

Venezuelat peetäs maas, kon om väega rikas luudus. Põh'aõdagu puul ommaq Andõ mäeq, lõunõ puul ommaq Amazonasõ vihmamõtsaq, keskel om suur llanosõ tasandik ja hummogu puul Orinoco jõõ delta.

Rannajuun om 2 800 km pikk ja Venezuelalõ kuulusõq mitmõq saarõq Kariibi meren. Venezuela õdagu- ja põh'aossa küünüsseq Andõ kõgõ põh'apoolitsõmbaq mäeq. Muuhulgan om sääl riigi kõgõ korgõmb mägi Pico Bolívar, miä om 4 979 m korgõ. Lõunõ puul om Guayana korgustik, kon om maailma kõgõ korgõmb viisadang – Angeli viisadang – ja tepuiq, lavvakujolidsõq mäeq. Ilanosõ tasandik maa keskel küünüs Colombia piirist õdagu puul Orinico jõõ deltani hummogu puul. Pääle Orinoco ommaq tõõsõq tähtsämbäq jõõq viil Caroní and the Apure.

Kõgõ tähtsämbäq maavaraq ommaq nafta, maagaas, ravvamaak, kuld ja tõõsõq mineraaliq. Venezuelan om ka pall'o haritavat maad ja makõt vett.

Kliima

Venezuelan om troopilinõ kliima. Tä jääs ekvaatori ja 12. põh'alakjuskraadi vaihõlõ. Ku madalidõl tasandikõl om ilm niiskõ ja aastaga keskmäne temperatuur om 35 kraati, sõs mäkin om aastaga keskmäne temperatuur om 8 kraati. Ku Põh'ahummogu-Venezuela kuivõmbin piirkundõn satas 430 mm aastagan, sõs Orinoco Deltan hummogu puul ja Amazonasõ džunglin lõunõn satas üle 1000 mm aastagan. Sadõmit om veidemb märtekuust mahlakuuni ja põimukuust rehekuuni. Kõgõ korgõmb mõõdõt temperatuur om olnuq 42 °C Machiquesen ja kõgõ madalamb −11 °C mäkin.

Elorikkus

Araguanei (Tabebuia chrysantha), Venezuela rahvuspuu

Venezuela luudus om väega liigirikas. Sääl kasus nii vihmamõtso ku pilvemõtso.

Eläjist või löüdäq lamantiinõ, Amazonasõ jõõdelfiine ja Orinoco krokodillõ, kiä võivaq kassuq päält 6 miitre pikäs. Sääl eläs 1 417 tsirguliiki, minkast 48 ommaq endeemilidseq. Tsirkõst või nimmada iibist, kalakodast ja Venezuela rahvustsirku trupiaali. Tähtsämbäq imetäjäq ommaq suur kuklasõkahr, jaaguar ja kapibaara, maailma kõgõ suurõmb jüräjä. Suurõmb jago imetäjide ja tsirkõ liikest eläseq vihmamõtson Orinoco jõõst lõunõ puul. Venezuelast om teedäq umbõs 3 900 seeneliiki, a arvada, et tegeligult om näid inämb. Venezuela rahvuspuu om araguanei (araguaney).

Valitsõmisjaotus

Venezuela jagonõs 23 osariigis, 1 liiduringkunnaks ja liidusõltkundõs (nuuq ommaq Venezuela saarõq).

Venezuela valitsõmisjaotus

• Amazonas
• Anzoátegui
• Apure
• Aragua
• Barinas
• Bolívar
• Carabobo
• Cojedes
• Delta Amacuro
• Falcón
• Guárico
• Lara
• Pääliinaringkund
• Liidusõltkunnaq
• Mérida
• Miranda
• Monagas
• Nueva Esparta
• Portuguesa
• Sucre
• Zulia
• Táchira
• Trujillo
• Vargas
• Yaracuy

Majandus

Riigi kõgõ suurõmb majandusharo om naftatüüstüs. Naftat löüdüs Maracaibo järve ja Venezuela lahõ all. Venezuelal ommaq maailma riigest kõgõ suurõmbaq teedäqolõvaq naftatagavaraq. Nafta ja naftatuutõq moodustasõq 80% riigi eksporditulust. Viil veetäs vällä boksiiti, alumiiniumi, teräst ja põllumajandussaaduisi.

Rahvastik

Vajuuq, üts põlisrahvist

Venezuela om Ladina-Ameeriga üts kõgõ liinastunumb maa. Suurõmb inämbüs inemiisi eläs riigi põh'aosa liinon, innekõkkõ Caracasõn, miä om riigi pääliin ja kõgõ suurõmb liin.

Venezuela rahvaarv om 20. aastagasaa tõõsõl poolõl kipõstõ kasunu. Ku 1950. aastagal elli sääl 5 mill'onat inemist, sõs täämpädsel pääväl umbõs 29 mill'onat.

Poolõq eläniguq ommaq mestiidsiq, 42,2% valgõq, 3,5% aafriklaisi perrätulõjaq ja 2,7% indiaanlasõq. Indiaanlaisi om umbõs 500 000. Suurõmbaq indiaanirahvaq ommaq vajuuq (kiä elässe Õdagu-Venezuelan), varaoq (Hummogu-Venezuelan), janomamiq (Lõunõ-Venezuelan) ja pemoniq (Lõunõhummogu-Venezuelan).

Kultuur

Inämbüse Venezuela inemiisi imäkeeles om hispaania kiil.

Üle 95% tundvaq kirjä.

92% elänikest ommaq katoliiklasõq.

Venezuela kultuuri om mõotanuq kolm suurt lätet: põliskultuur, hispaania kultuur ja aafriga kultuur.

Venezuela ja Eesti

Väljasõ Vaino oll' aastil 1980–1986 NSV Liido suursaadik Venezuelan.

Eestläsest ärimiis Männili Harry elli suurõmba jao umast elost Venezuelan.