Vabahelle kokkokõla

Võro, seto, vadja ja kihnu tävvelidse vabahelükokkokõla perrä piät üten sõnan olõma ütte tüüpi vabahelüq - kas edepoolidsõq ä, ö, ü, e, (sinine jago) vai tagapoolidsõq a, o, u, õ (kõllanõ jago). Edepoolinõ vabahelü i om neutraalnõ (rohilinõ jago) ja sünnüs kokko nii ede- ku tagapoolitsidõ hellega.

Vabahelle kokkokõla (ka vabahelükokkokõla) vai vokaalharmoonia om keele helüoppusõ (kavvõassimilatsiooni) säädüs, mink perrä sõna lõpupoolõ vabahelüq piät olõma samma sorti ku sõna alostusõ vabahelüq. Nii saavaq vabahelükokkokõlaga keelin üten sõnan ollaq õnnõ ütte sorti vabahelüq, hariligult kas õnnõ edepoolidsõq vai õnnõ tagapoolidsõq.

Vabahelle kokkokõla võro keelen ja muial

Vabahelle kokkokõla om üts võro, seto ja terve lõunõeesti keele põhiliidsi helüsäädüisi. Niisama om taa üts edimäidsi asjo, mink perrä saa võro ja eesti keelel vaiht tetäq, selle et eesti kiräkeelen vabahelle kokkokõlla olõ-õiq. Külh om taasama säädüs olõman pall'odõn tõisin soomõ-ugri keelin, nigu näütüses soomõ, kar'ala ja ungari kiil, a ka näütüses turgi keelin, nigu türgü, tatari ja tõva kiil.

Võro keele vabahelle kokkokõla perrä saavaq üten sõnan ollaq õnnõ kas edepoolidsõq (ä, ü, e, ö) vai tagapoolidsõq (a, u, õ, o) vabahelüq. Edepoolinõ vabahelü i sünnüs vabahelle kokkokõla poolõst kokko nii edepoolitsidõ (nt piimä) ku tagapoolitsidõ vabahellega (nt viina). Tävvelidse vabahelle kokkokõlaga ommaq näütüses võro keele sõnaq: hällütämä, hõbõhõnõ, küsümüs, esäkene, pujakõnõ, häniläne ja varblanõ; soomõ keele sõnaq käyttäjä ('pruukja') ja tyytyväinen ('rahulõ') ni ungari keele sõnaq köszönöm ('aiteh') ja vörös ('verrev'). Viimädseq ungari keele sõnaq ommaq lisas ede- ja tagapoolisusõlõ kokkokõlan ka helle ümärdedüse poolõst - kõik naidõ sõnno helüq ommaq ümärdedüq (ümärdedüisi huuliga vällä üteldüq). Sääne ümärdümis-vabahelükokkokõla omgi üts ungari keele esiqeräliidsi juuni.

Võro ja seto keele vabahelükokkokõla om esiqmuudu õ-kokkokõla poolõst (nt panõ, kõnõlõsõq), midä olõ-õi ei, soomõ, kar'ala ei ungari keelen. Lõunõeesti keelist olõ-õi säänest kokkokõlla ka mulgi ja tarto keelen, kon om kõrraligult alalõ õnnõ ä-harmoonia (nt külä, Elvä). Külh om võro keelega ütesugumadsõ kõrraligu õ-, ä- ja ü-harmooniaga vabahelle kokkokõla olõman kihnu ja vad'a keelen.

Vabahelle kokkokõla eränguq

Vabahelükokkokõla olõ-õi hariligult siski peris tävveline. Esiq keelin ommaq esiqsugumadsõq vabahelükokkokõla eränguq. Võro keelen käü-üi hariligult vabahelükokkokõla ala sääntseq sõnalõpuq nigu -o, -he, -ga(q), -ku(q)/-gu(q), nt nägo, ilosahe, imäga, elägu, tütrigu. Niisama küünü-üi vabahelle kokkokõla üle liitsõna piiri, nt süküskuu, elotüü.