Uusna mõis
|
Sii artikli om tartu keelen |
Uusna mõis, saksa keelen tuntu kui Neu-Tennasilm, eesti keelen tuntu ka Uue-Tänassilma, või-olla ka Vastse-Tänassilma, olli rüütlimõis Villändimaal, Villändi kihilkunnan, Uusna külän.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1743. aasta eräl'd Venne Keisririigi keisrinna Jelizaveta Petrovna (Elisabet I) (valit's 1741–1762) Uusna mõisamaa Tännässilmä mõisa mant ja kinkse ärä. Edimine mõisnik olli Balthasar von Campenhausen. Axel Heinrich von Bruiningk valit's mõisa 1759 kuni 1775 aastal tulli Ludwig Wilhelm von Manteuffel, kiä ostse mõisa 19 000 ruubli iist. Häste ruttu ostse mõisa 1780. aastal ärä Carl Gustav von Taube.
Viimäne sii mõisa ülembrahvasuguselts olli von zur Mühleni. 1804 ostse Carl von zur Mühlen mõisa ärä 60 000 ruubli iist.
Tuu kandi talopoig Hans Leik saie Uusna mõisa peremehes 1871. aastal. Rahuaigu, pääle tõist maailmasõda, olli Uusna mõisa pääoone sovhoosi kontoris. Prõlla om Uusna mõis Leike suguvõsa uma.
Oone
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Mõisa pääoone om tettu 19. sajandil ildaklassitsistliku moodu perrä. Pääoone om tettu puust, tuu man om park, kon om pal'lu tõistmuudu puuliike. Aidaoone ja laut omma tettu samal aol ku pääoone. Laut läits palama 30. mahlakuu päiväl 2004.
Perimus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Perimuse kottale om kõnelnu pal'lu Paju Jaak. Temä jutu perrä olli rasse aig von zur Mühleni suguseltsi aigu. Kui talusit perises ostma nakati, sis mõisaerrä olli võtnu talukotussit ja vallamaad ärä. Kõneldi et mõtsavahi talu läits kah niimuudu mõisniku kätte. Viil olevat mõisnik taludõ man käinu ja võtnu üten toda mes miildüsi.
Uusna mõisa surnuaid
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Uusna mõisa man om surnuaid, kohe omma mõisnike sugulase matetu. Prõlla omma surnuaian kiik matuse ävitedu.