Mine sisu juurde

Ukuaru valss

Läteq: Wikipedia

Ukuaru valss om Pärdi Arvo 1973. aastagal kirotõt valss, mink tä kirot' Laiusõ Leida filmi "Ukuaru" jaos. Valsi pikkus om 2.30 minutit.[1]

"Ukuaru valsi" viis saiõ rahva seen väega tuntus ja armastadus ni naksi umma elo elämä – pall'oq rahvamuusigaansambliq mängväq taad valssi umma säädüngiga. Väega häste om tunnõt ansambli Lindprii säädüng, aga umaq variandiq ommaq ka Sannalisil ja Väiküisi Lõõtspille Ütisüsel ni tõisilgiq.

Valsist om tett ka tands, miä oll' ka tandsopido kava seen.[2]

Uppina Juhan om ütelnüq, et "Ukuaru valss" om lihtsä ja illos lugu, minkast kõik arvo saavaq. Valss passis kokko vahtsõmba rahvamuusigagaq, kon om kolm duuri ja mašoornõ stiil. "Ukuaru valss" om vaba ja passis nii pulma kui matidsõlõ.

"Ukuaru valss" filmin[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Muusik Rebäse Henn ütel', et valss sündü Tallinnfilmi Harju uulidsa helüstuudion, ku Laiusõ Leida pallõl' Pärti, et tuu filmi jaos üte lõõdsaluu kirotanuq. Pärt kirot' viisi säälsaman stuudion klavõrinuka pääl valmis.[3]

"Ukuaru" filmin mäng valssi Aksel (Ulfsaki Lembit), kiä nakas tuuga Minnalõ (Kulli Elle) miildümä. Ommaq jutuq, et periselt mäng' taa luu sissõ akordionnimeistre Tammanni Venda, aga filmi lõputiitride seen Tammanni nimme ei olõq.

Uppina Juhan om ütelnüq, et Laiusõ Leida om loonuq säändse pildi, et "Ukuaru valss" om lõõtspilli lugu. Tegeligult om originaalvarianti filmin näüdet Teppo-tüüpi lõõtspilli pääl võimadu mängiq ja filmi helü pääl mäng hoobis akordion.

Tõõsõq variandiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

VLÜ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1990. aastaga lõpun kaiõ Matvere Marko naasõga "Ukuaru" filmi ni naasõlõ taa valss väega miildü. Matverele hindäle miildü lõõtsamäng ja tä püüdse uma kõrvaga luu karmoška pääl maaha võttaq.

"Mul es olõq minkagiq salvõstaq ni ma opsõ tä luu võlssi ärq," ütel' Matvere.[4]

Väiküsi Lõõtspille Ütisüs naksi umma esinemiisil taad palla avavalsis mängmä ni tuu võlssi vai ummamuudu mängit variant jäi rahvalõ ja tõisilõ muusikilõ miilde.

VLÜ variandilõ ommaq mano tulnuq egäsugudsõq taktiq ja melismiq, midä Pärt esiq sinnäq kindlalõ es pannuq.

Luigelaulunelik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Üts näist, kellele VLÜ variant miildü, oll' Põldsepä Margus, kiä võtt' valsi Untsakatõ ja Luigelauluneliku kavva.

Õdak inne salvõstamist näkk' Põldsepp filmi päält edimäst varianti ja saiõ arvo, et näide valss om hoobis tõistsugunõ. Nii saiõ kokko katõ versiooni parõmbaq kotussõq ja sündü "Ukuaru valss" Põldsepõ Margusõ muudu.

Sannalise[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ansambli Sannalise plaadi pääl om "Ukuaru valsi" kotsalõ kirotõt jo rahvalik. Tuu tähendäs, et pikäpääle naksi valss jo umma elo elämä ja Pärdi Arvo kirotõt varjant jäie kõrrast kavvõmbalõ.

Pärdi Arvo[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rassõ om üteldäq, kas põrõld rahva seen tunnõt lugu om iks Pärdi Arvo uma. Rahvaligun variandin om sakõstõ pruugit subdominanti (nelläs astõq, näütüses A-duuri subdominant om D-duur), miä Pärdilt sukugi ei miildüq.

2010. aastagal pandsõ Pärt uma luu klavõri pääle ümbre.

Ammõtlik, Pärdi hääs kitõt akordionisäädüng saiõ Aintsi Taimoga valmis 2016. aastagal.[5]

Uppina Juhan om ütelnüq, et filmin mängit varianti

Tands[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Orava Maie tekk' viisi pääle tandso, midä om tantsit 2009. tandsopidol.[6]

Lingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pärdi Arvo keskus. Ukuaru valss. Eesti keelen

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Pärdi Arvo keskus. Ukuaru valss. Eesti keelen/
  2. https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-meri/
  3. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90981729/ukuaru-valss-leida-laius-utles-et-arvoke-kirjuta-mulle-nuud-uks-lootsalugu
  4. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90981729/ukuaru-valss-leida-laius-utles-et-arvoke-kirjuta-mulle-nuud-uks-lootsalugu
  5. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90981729/ukuaru-valss-leida-laius-utles-et-arvoke-kirjuta-mulle-nuud-uks-lootsalugu
  6. https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-meri/