Tuhanda ja üte üü jutuq

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ


Tuhanda ja üte üü jutuq om kogo Lähkü-Hummogumaa ja Lõunõ-Aasia juttõ ja jutussit, miä kor'ativaq kokko Islami kuldaol.

Naaq jutuq kor'ssiq kokko mitmõ aastagasaa kestel mitmõq kiräniguq, ümbrepandjaq ja opõtlasõq Lähkül-Hummogumaal ja Põh'a-Afrikan. Juttõ juurõq ommaq muistitsõn ja keskaigsõn araabia, pärsiä, india ja mesopotaamia vanavaran ja kirändüsen. Pall'oq luuq olliq edimält rahvajutuq kalifaatõ aost, samal aol ku tõõsõq, esiqeränis raamjutt, ommaq tõõnäolidsõlt võeduq edimädse aastagatuhanda m.a.p. pärsiä kirändüsteossõst Hazār Afsān (v. k. "Tuhat üüd"). Kuigi kõgõ vanõmb araabiakeeline käsikiri om perit 14. aastagasaast, arvatas, et juttõ kogo luudi umbõs 9. aastagasaal.

Kõigilõ välläandilõ ütine om raamjutt valitsõjast Shahryarist (pärsiäkeelitsest sõnast شهريار, miä tähendäs "kuningat") ja timä naasõst Scheherazade (pärsiäkeelitsest sõnast شهرزاده, miä või tähendäq "korgõst suust").

Mõnõq tunnõtumbaq jutuq, niguq näütüses "Aladdini immelamp", "Ali Baba ja nelikümmend rüüvlit" ja "Meresõitja Sinbadi säidse reisi" ommaq külh Lähkü-Hummogumaa rahvajutuq, a olõ-s araabiakeelitside Tuhanda ja üte üü juttõ hulgan. Nuuq ommaq Tuhanda ja üte üü juttõ hulka arvanuq edimädseq Õuruupa ümbrepandjaq.

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.