Tsukrutõbi
Vikipeediä artikli and õnnõ tõvõ ülekaehusõ. Tuud, kas seo tõbi sul om vai kui taad ravima piät, ütles sullõ su tohtri.
Tsukrutõbi vai diabeet (ladina keelen diabetes mellitus) om sääne ollusõvaihtushädä, et veren om ülearvo pall'o tsukõrd, tuu tähendäs, et veretsukru tasõq om pall'o korgõ.
Tsukrutõpi om mitmit. Tsukruhaigõl inemisel om hariligult tõõnõ katõst tsukrutõvõ tüübist:
- I tüüpi tsukrutõbi tulõ hariligult külge latsilõ, a või ka ildampa tullaq. I tüüpi tsukrutõbi om autoimmuunhaigus, tuu tähendäs, et kihhä kaitsjaq rakuq ründäseq kihä hindä kudõsit. Seo haigusõga inemise kihha kaitsjaq rakuq ründäseq kõtunääret, miä saa-aiq inämb insuliini tetäq. Ilma insuliinildaq saa-aiq kihä glükoosi vai tsukõrd vasta võttaq ja tsukõr jääs verre ümbre käümä.
- II tüüpi tsukrutõbi tulõ hariligult külge täüskasunuilõ. II tüüpi tsukrutõvõga inemise kõtunääreq ei tiiq niipall'o insuliini ku vaia olnuq. II tüüpi tsukrutõbi tulõ rohkõmb külge noilõ, kiä ommaq paksuq[1] ja noilõ, kink perren om viil tsukruhaigit[2].
Tunnusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Tsukrutõpõ näütäseq näütüses säändseq tunnusõq, et inemine taht sakõstõ kusõlõ, taht rohkõmb juvvaq vai süvväq ja tä kihä nõrkus, tä nägemine om hägonõ, nahk om kuiv, haavaq ei parahuq kõrraligult ja egäsugudsõq külgenakkajaq tõvõq tulõvaq sakõstõ mano[3].
Tõvõ pandminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Tõvõ pand sullõ su tohtri, kiä ütles, kas sul taa tõbi om vai olõ-õiq. Korgõ veretsukru tasõq ütsindä tsukrutõpõ näütä-äiq. Tsukrutõvõ pandmisõs võtt tohtri verest egäsugutsit pruuvõ.
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Tervüsekassa. Miä om II tüüpi tsukrõtõbi ja kui tuud kontrolli all hoitaq. Pruugit 27.02.2024. (eesti keelen)
- ↑ Eesti Diabeediliit. Miä om diabeet? Pruugit 27.02.2024. (eesti keelen)
- ↑ Healthline. I ja II tüübi tsukrõtõvõ vaihõq. Pruugit 27.02.2024. (inglüse keelen)