Trühvli

Läteq: Wikipedia

Trühvliis nimitedäs siini, mink viläkihäq kasusõq maa seen. Hariligult kutsutas trühvliis kõiki noid siini, mink ümäräq viläkihäq tegüneseq kas osalidsõlt vai tävveligult maa seen.[1] Pia kõik trühvliq kuulusõq kottsiini hõimkunda, selle et näide eosõq tegüneseq eoskottõ seen.

Sõna trühvli tulõ ladinakeelitsest terminist tuber, miä tähendäs kühmä.

Mõst ja katski lõigat valgõ trühvli
Must Périgordi trühvli
Tuber oregonense'i spuur

Edimäst kõrda nimmati trühvliid sumõridõ kirotuisin.

keskaol pruugiti trühvliid väega harva.

Renessansi aol võidsiq trühvliq vaihõpääl kaotõdu populaarsusõ tagasi ni näid avvostõdi väega Prantsusmaa kuninga François I aol.


1900. aastagal tarvidiq trühvliid inämbüs noidõ kotussidõ inemiisi, kon naid kasvatõdi, a täämbädsel aol ommaq naaq delikatessid õnnõ rikkilõ.

Trühvlide otsminõ

Vaban luudusõn otsitas trühvliid spetsiaalsõlt treenitüisi tsiko (trühvlitsiko) vai pinne abil.

Trühvliõli Tuber melanosporum'ist

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Leho Tedersoo, Triin Naadel: "Trühvleid kasvab ka Eestis" Eesti Loodus, jaanuar 2011