Trühvli
Trühvliis nimitedäs siini, mink viläkihäq kasusõq maa seen. Hariligult kutsutas trühvliis kõiki noid siini, mink ümäräq viläkihäq tegüneseq kas osalidsõlt vai tävveligult maa seen.[1] Pia kõik trühvliq kuulusõq kottsiini hõimkunda, selle et näide eosõq tegüneseq eoskottõ seen.
Sõna trühvli tulõ ladinakeelitsest terminist tuber, miä tähendäs kühmä.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c9/Truffle_washed_and_cut.jpg/220px-Truffle_washed_and_cut.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Tuber_brumale_-_Vue_sur_la_tranche_coup%C3%A9e.jpg/220px-Tuber_brumale_-_Vue_sur_la_tranche_coup%C3%A9e.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/48/Tuber_oregonense_35390.jpg/220px-Tuber_oregonense_35390.jpg)
Edimäst kõrda nimmati trühvliid sumõridõ kirotuisin.
keskaol pruugiti trühvliid väega harva.
Renessansi aol võidsiq trühvliq vaihõpääl kaotõdu populaarsusõ tagasi ni näid avvostõdi väega Prantsusmaa kuninga François I aol.
1900. aastagal tarvidiq trühvliid inämbüs noidõ kotussidõ inemiisi, kon naid kasvatõdi, a täämbädsel aol ommaq naaq delikatessid õnnõ rikkilõ.
Vaban luudusõn otsitas trühvliid spetsiaalsõlt treenitüisi tsiko (trühvlitsiko) vai pinne abil.
Kaeq viil
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Välislingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- "Truffle Cultivation" New World Truffieres, Inc., 2010
- ↑ Leho Tedersoo, Triin Naadel: "Trühvleid kasvab ka Eestis" Eesti Loodus, jaanuar 2011