Teppo lõõts
.jpg)
Teppo Lõõts (kaq Võro lõõts vai Eesti Lõõts) om lõõtspilli tüüp, mink lõi Võromaa pillimeistre Teppo August 19. aastagasaa lõpun.[1]
Tuu om kolmõ- vai nellärialinõ katõ- vai kolmõkoorilinõ (ütte nuppu vaotõn heläsi tähendäs kats vai kolm kiilt) bisonoornõ (lõõtsa vallalõ tõmmatõn ni kokko tougatõn and üts nupp tähendäs tõistmuudu noodi) diatoonilinõ lõõtspill. Hariligult om Teppo lõõts külh nelläriälinõ ni kolmõkoorilinõ.[2]
Teppo August lõi uma edimädse pilli 1892. aastagal toonahavva levinüide vabrigulõõtspille perrä, aq pilli ommaq ildampa ka tõõsõq meistriq tävvendänüq. Teppo lõõtsa tundas tuu kärisevä helüvärmi, esiqerälidse uhkõhe ehitedü vällänägemise ja keerolidsõ kirä perrä.[3] Teppo Lõõtsa mängeq edeotsan päämidselt meheq.[3] Lõõtsa tunnõti ku hääd tsimmanipilli uma kõva helü läbi, tuuperäst passõ tä häste õkva välän küläpitõl mängmises. Seo and’ pillile edimält külh „lihtsä“ küläpilli kuulsusõ, miä muutu õkva inne Tõist Ilmsasõta, kuq pilli mänge raadion kuulsas lõõdsamängomeistri Karl Kikas.[4]
Teppo pilliq ommaq kõgõ olnuq hinnan ni kuna pilli tegemine om aigo- ja tüüdnõudva, sõs ka väega kalliq. 20. aastagasaa algusõn mass’ lõõtspill 4–5 tüühobõsõ hinna.[2] Piilimeistre Heino Tartese sõnno perrä kuustus pill üten nakloga ni muiõ tsillojakõga inämb kuq 4000st jaost.[3]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Tartes, H. 2014. Võrumaa lõõtspillimängijad. Põlvamaa: kirästüs „Greif OÜ“.
- ↑ 2,0 2,1 Lõõtsatalu. Teppo tüüpi lõõtspill. Pruugit 28.01.2021. https://www.lootsatalu.ee/161-2/
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rahvalõõts. 2019. Eesti lõõts - Eesti asi. Pruugit 29.01.2021. https://www.youtube.com/watch?v=liY6uy-ltDI
- ↑ Eesmaa, A. 2014. Mees, kes mängis Teppo-lõõtsa kuulsaks. Pruugit 28.01.2021. http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=14780