Täüspeethelü

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Täüspeethelü ehk klusiil om peethelü, midä teten peetäs kurgust tullõv õhk tävveste kinniq. Tuud tetäs huuli (nt [p], [b]), keele (keeletipuga [t], [d], keelelabaga [k], [ɡ]) vai kurguga ([q]).

Kõigin maailma loomuligõn keelin lövvüs täüspeethelle [1] ja inämbüsen ommaq olõman vähämbält helüldä täüspeethelüq [p], [t] ja [k]. Huulhelü [p] om naist sääne, miä kõgõ kergembähe tüküs keele arõnõmisõga ärq kaoma ([p] → [f] → [h] → Ø). Võro keele kõgõ esiqerälidsemb täüspeethelü om kurgupeethelü ehk kakkõhelü.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. König, W. (ed) dtv Atlas zur deutschen Sprache dtv 1994