Svente

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Svente kerik
Svente sõatekniga muusõum

Svente om külä Lätin Latgalen Leedu piiri lähkon. Tä jääs Daugavpilsi liinast 13 km õdagu poolõ. 2015. aastagal elli sääl 557 inemist.

Sventen om Svente mõisa, keskkuul, kerik, keskkuul, sidejaoskund ja Tõsõ ilmasõa aigsõ sõatekniga muusõum.

Kuul om Sventen 1921. aastagast saaniq. 1976. aastagani tüüt' kuul Svente mõisa härbänin, sõs koliti vahtsõhe koolimajja.

Külä keskel tii veeren om kivist pühä kolmainu kerik. Tuu om ehitet 1800. aastagal ja sääl om hõrril. Kerik käü Läti katoligu kerigu Jelgava piiskopkunna ala. Paiga pääl kõnõldas, et 1812. a. ollõv sõakäügil olnuq Napoleon sääl üüd olnuq, a tuu olõ-iq tõtõ — Napoleon läts' ummi väkiga tuust paigast tükk maad lõunõ puult müüdä.

Külä keskel mõisa härbäni iin om suur plats puiõga ja tuu veeren tõõsõq kunagidsõq mõisa huunõq. Platsi põh'aveeren ommaq küländ uhkõq värehtiq. Platsi pääl om ütiskalm Verevä väe sõamiihilõ, kiä saiq hukka tapõluisin 1944. a. hainakuun. Edimädse ilmasõa aigo (1915—1918) Svente külä s'akslaisi käen es olõq.

Kuulsambaq inemiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Smelteri Peters (1868—1949) elli Sventen ja om matõt Svente kalmuaida. Tä avit' kuulsat läti kiränikku, rahvaluulõ uurjat ja rahvuslidsõ liikmisõ tegeläst Baronsi Krišjānist kor'atõn paigapäälitsit rahvalaulõ.