Mine sisu juurde

Suur Basaar

Läteq: Wikipedia
Tävvendäq seod artiklit!


Suur Basaar seestpuult

Suur Basaar (türgü keelen Kapalı Çarşı, tähendäs "kinnıne turg") om üts kõgõ suurõmb ja vanõmb turg, kon om 61 katõtut huulitsat ja päält 4000 poodikotussõ, kokko 30 000 m² müügipinda. Turu pääl käü egä päiv 250 000 kuni 400 000 külälist. 2014. aastagal kanti taa maailma kõgõ käütümpi turistõ kotussidõ nimekirjä 91 250 000 aastakäüjäga. Istanbuli Suurt Basaarı peetäs sakõstõ ütes edimädses kaubakeskusõs maailman.

Kotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Suur Basar om Istanbuli liinan Fatihi piirkunnan. Basaari saa kergehe joudaq näütüses trammiga.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tulõvadsõ Suurõ Basaari keskmädse jao ehitämine naas' pääle 1455/56. aastaga talvõl. Tuu oll' üts Ottomani dünastia suurõmbist ettevõtmiisist, miä nõst' pall'o Istanbuli majanduslikku joukust.

17. aastagasaa alostusõn oll' Suur Basaar joba uma lõpligu kujo saanuq. Ottomani Impeeriumi perädü suurus kolmõn ilmajaon ja kontroll kaubateie üle Aasia ja Euruupa vaihõl tekk' Basaarist tähtsä Vaihõmere kaubandusõ keskusõ. Basaarin oll' jo sis 67 huulitsat (egäüts kand' esierälidse kraami müüjide nimme), mitu platsi, midä pruugiti egäpäävätside palvuisi jaos, 5 mošeed, 18 värehtit, miä tettiq egä päiv hummogu vallalõ ja pantiq õdagu kinniq.

Umbõs 1638 om kirotanuq Türgü reisimiis Çelebi Evliya hää aoluulidsõ seletüse basaarist ja tuu kombist. Puutõ arv oll' kokko päält 3000. Tuul aol oll' kümnes jago liina poodõst keskendünü turu pääle ja ümbre.

Suurõlõ Basaarilõ teiq suurt hätä mitmõq õnnõtusõq: tulõkah'oq ja maavärinäq. Edimäne noist oll' 1515, tõõnõ 1548 ni ildampa läbi aastagasato viil mitu kõrda.