Surmanuhklus

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Surmanuhklus om inemise (kohtulinõ) karistaminõ timä ärq tapmisõga. Õigustiidüsen peetäs surmanuhklust kõgõ korgõmbas (vai ka eräkõrralidsõs) nuhklusõs. Seo ilma aigo olõ-i inämb mitmidõ riike karistussäädüisin surmanuhklust ette nätt. Sõskiq pruugitas surmanuhklust mitmin riigen iks viil karistusmoodus. Inemiseõiguisi iist võitlõja ütisüs Amnesty International kinnüt', et 2005. aastagal hukati ärq 22 riigin 2148 inemist. Ütisüse Amnesty International teedüse perrä hukati ärq 2005. aastagal Hiinan 1770 inemist, a inemiseõiguaktivistidõ andmidõ perrä om tuu nummõr' kimmähe pall'o suurõmb (arvatas, et esikiq inämb ku 8000). Õdaguriigest tarvitõdas surmanuhklust karistusmoodus õnnõ Ameeriga Ütisriigen (mitte kõigin osariigen).

Surmanuhklusõ kujonõminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Surmanuhklus om üts kõgõ vanõmb karistusmuud, miä om olnuq umas võet kriminaal'karistus läbi aoluu. Om kinnütüisi, et inemiisi saadõti surma jo Babüloonian, Vanan-Egüptüsen, Vanan-Kreekan ja Vanan-Rooman, a usk, kultuur ja ao müüdäminek' ommaq muutnuq surmanuhklusõ vormi täämbädses pääväs.

Jo Hiina vanon säädüisin om selgide kur'atöie iist käüki last surmanuhklust. 18. aastagasaal inne Jeesust saadõti Babüloonian kuning Hammurabi Koodi perrä surma 25 mitmõsugumadsõ kur'atüü iist, üts naist oll' mõrdsugatüü. Edimäne aoluu perrä tõõstust löüdnüq hukkaminõ oll' 16. aastagasaal inne Jeesust Vanan-Egüptüsen, kon ütele mehele panti nõidmist süüs ja trahvis pidi tä hinnäst maaha lüümä.

Surmanuhklust seletädäs ärq kolmõl esiqsugumadsõl viisil:

  • surmanuhklus om kättetasominõ kur'atüü (mõrdsugatüü) iist,
  • surmanuhklus om karistus kur'atüü (mõrdsugatüü) iist,
  • surmanuhklus om taganus, et kur'ategijä säässi-iq ohto tulõvikku.

Surmanuhklusõ läbitegemise mooduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Aoluun om olnuq hulga surmanuhklusõ läbitegemise viise. Seo ilma aigo ommaq levinüq maaha laskminõ (Hiinan), mürgütämine (Hiinan, Ameeriga Ütisriigen), pää maaha ragominõ (Saudi Araabian), puuminõ ja kivvega koolnus pilminõ (Iraanin) ja ärq tapminõ elektritoolil (Ameeriga Ütisriigen).

Aoluulisõq mooduq ommaq näütüses koolnus kiitminõ, neläs kiskminõ, saibahe ajaminõ, rotõlõ süütmine, sisse müürmine, gaasikambri ja nii edesi.

Surmanuhklusõ jõhitsus paistu ei vällä õnnõ tuul silmäpilgul, ku tuud läbi viiäs. Surmanuhklusõ man om tähtsä esiqeräline hirm. Hirm nakkas pääle, ku kohus kuulutas vällä trahvi, ja saa otsa tuu läbi viimisega. Tuu aogaq eläs süüdümõistõt läbi midägiq, mitä saa-i ette kujotaq. Surmamõistõtuga käüdäs ümbre niguq inemisega, kinkal olõ-i tulõvikku.

Argumendiq surmanuhklusõ puult ja vasta[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Argumente surmanuhklusõ käüki laskmisõ puult[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Surmanuhklusõ käüki laskminõ väega rasõhidõ kur'atöie puhul käü kokku inimiisi õiglustundõga.
  • Vangõ eloaignõ ärqelätämine om vaesilõ riigele ülearvo suur' kulu.
  • Surmanuhklus tege hirmu võimaligõlõ kur'ategijile.

Argumente surmanuhklusõ kaotamisõ kaitsõs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Surmanuhklus om hirmudu karistusmuud.
  • Pääle surmanuhklusõ läbitegemist võivaq vällä tullaq vahtsõq as'aq ja selgüdäq, et tapõt inemine oll' süüldäq. Tälle tettüt ülekohut olõ-i sääntsel johtumisõl inämb võimalik hääs tetäq.
  • Inemisel olõ-i õigust otsustaq tõsõ inemise elo vai kuulmisõ üle.
  • Inemise elo om tävveline väärtus.
  • Kur'ategijile tulõ jättäq võimalus meeleparandusõs.

Surmanuhklusõ kaotaminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Viimäst kõrda viidi surmanuhklus Õuruupa Liido (tuudaigo Õuruupa Ütisüse) riigin läbi 10. süküskuu pääväl 1977 Prantsusmaal Marseille’n Baumettes’i vangimajan. Giljotiini läbi hukati ärq Tuneesiä peritollo sissetulnuq Djandoubi Hamida (Hamida Djandoubi), kiä oll' surmalõ määrädü uma inneskidse tütrigu Bousquet’ Elisabethi (Elisabeth Bousquet) piinamisõ ja tapmisõ iist.

Ilman om silmägaq nätäq kallung' surmanuhklusõ kaotamisõlõ. Tuu üts' iistkõnõlõjit om Õuruupa Liit.

Surmanuhklus Eestin[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

1934. aastaga Kriminaal'kohtupidämise säädüisi perrä tetti surmamõistõtulõ ettepanõk' uma elo esiq mürgüga lõpõtaq. Ku tä tuud viie minodigaq ärq es tiiq, puudi tä üles. ENSV-n viidi 1960. aastagal Talliina Patarei vangimajan viimäst kõrda läbi surmanuhklus (1959. aastaga kohtuotsusõ põh'al). Tapõt inemine oll' võlssnime all elänüq Keldo Valter (Valter Kelt), kiä oll' surmalõ määrät ka S'aksa natsivalitsusõ puult 1940. aastidõ algusõn. Tuuperäst olõ-s antifassisti ärq tapmisõs selget põhjust, a tuud tetti Moskvalõ miildümises rehekuupühhi puhul.

Viimäst kõrda viidi Eestin kohtuotssusõga kinnütet surmanuhklus läbi 21. süküskuu pääväl 1991, kui hukati ärq Oruste Rein (Rein Oruste). Kuigi surmanuhklus püssü õigusaktõn 1998. aastagani ja inemiisi mõistõti surma ka pääle 1991. aastakka, es viiäq surmanuhklust inämb läbi.

Pääle esiqsaismisõ tagasitegemist arvas' Eesti poliitilinõ valitrahvas, et om vaia Õuruupa Liido riike perrä pruukiq surmanuhklusõ asõmõl eloaigsõt vangipõlvõ, kuigi rasõhidõ kur'atöie osatähtsüs läts' 1990. aastidõ algusõn Eestin suurõmbas. 13. vahtsõaastakuu pääväl 1997 käve valitsus Riigikogolõ vällä „Inemiseõiguisi ja põh'avabahuisi kaitsmisõ konventsiooni lisaprotokolli nummõr 6 ratifitsiirmise säädüsplaani“, miä nõud', et surmanuhklus kaotõdas ärq.

Pääle surmanuhklusõ kaotamist om Eesti ütiskunnan arotõt tuu tagasitegemist väega rasõhidõ kur'atöie puhul.

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]