Sunda kiil
| Indoneesiä kiil (Basa Sunda) | |
| Kõnõldas | Indoneesiän |
| Kõnõlõjit | 34 mill'onat |
| Ammõtlinõ kiil | Õdagu-Jaava piirkundlinõ kiil (Indoneesiän) |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | austroneesiä |
| Keelerühmäq | malai-polüneesiä |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | su |
| ISO 639-2 | sun |
| ISO 639-3 | sun |
Sunda kiil om õdagu-austroneesiä kiilkunna kiil, midä kõnõlõs 34 mill'onat inemist Indoneesiän Jaava saarõ õdagujaon. Seo om umbõs 15% Indoneesiä elonikkunnast. Inämbüs sunda keele kõnõlõjist mõist ka indoneesiä kiilt. Lähkümbäq sugukeeleq ommaq madura ja malai kiil. Sunda murdõq jagonõsõq kuvvõs rühmäs: õdagu-, põh'a-, lõunõ-, keskhummogu-, põh'ahummogu- ja lõunahummogurühm. Kõgõ inämb kõnõldas lõunõ- ali Priangani murrõt.
Kiilt kirotõdas parhilla ladina kirän, miä om sääl tarvitusõl 19. aastagasaa keskpaigast. Sunda keele kirotus käü tävveligult välläütlemise perrä. Aoluulidsõlt oll' 13. aastagasaani tarvitusõl araabia tähistü ni 14.-18. aastagasaal vana sunda kiräviis (Aksara Sunda Kuna). 1990. aastagail standardiseeriti ja moderniseeriti viimädse perrä kaq sunda kiräviisi (Aksara Sunda), midä kuikipall'o siskiq tarvitõdas. Ammõtlist keelekõrraldust sunda keelen lajalidsõmalt tetä-iq.
Kõgõ vanõmbaq keelemälehtüseq ommaq peri 14. aastagasaast. Sunda keele nimi tulõ sanskritikeelitsest sõnast su, tähendüsega hüä vai valgus. 1904. aastagal kuulutõdi, et sunda kiil koolõs globalisiirümise läbi 2000. aastagas ärq. Parhilla om löüt, et inämbüs sundiist umast keelest inämb hooli-iq, innemb tarvitas indoneesiä kiilt.
