Sappho

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sapphos peet fresko

Sappho (aioolia vanakreeka keelen Ψάπφω Psáp-phō; u. 630 – c. 570 i. m. a.) oll' vanakreeka lüüriline luulõtaja ja õdagumaiõ kirändüse kõgõ vanõmb teedäq naisluuja. Tedä om kutsut kümnendäs muusas ja naissuust Homerosõs. Suurõmbjago timä luulõst ei olõq alalõ ni tuu, miä om alalõ, om inämbüisi väega jupõldõt ja fragmentaarnõ. Õnnõ 1-2 luulõtust ommaq tävveste alalõ. Sappho pruukõ sakõstõ värsivormi, miä oll' timä hindä perrä nimitet – Sappho struufi. Tä luulõt' pall'o naisivaihõlidsõst hoitmisõst ja tekk' tuud ka tõisin värsivormõn.

Aioolia murrõq, minkan Sappho kõnõl', om tõisist kreeka keele murdist, esiqerälidselt ruumlaisi jaos normiperädse atika murdõ kõrval, väega tõistmuudu ja keerolinõ. Tuu või ollaq Sappho luulõ halva alalõhoitumisõ üts põhjus.

Sappho elost om veidüq teedäq, pääle tuu et tä oll' peri Lesbosõ rikkast, või-ollaq ülembästperrest, kiä võidsõ tirandi Pittakosõ peräst Sürakuusahtõ paossihe minnäq. Timä eloluutraditsioonin om pall'o kahtlast, mütoloogilist vai vällämõtõldut, näütüses õnnõdu armulugu loodsigumehe Phaonigaq, kiä peräst Sapphot ollõv hinnäst ärq tapnuq, vai tõlgutus, et tä pei Lesbosõl tütärlatsikuuli.