Saarlasõq

Aastagal 1241 sõlmit lepüng Liivi ordu, Saarõ-Lääne piiskopkunna ja saarlaisi vaihõl

Saarlasõq ommaq Õdagumere saarõ Saarõmaa põlisasukaq.

Nääq olliq jo muinasaol tunnõduq julgõq meremeheq.

13. aastagasaa lõpon kirotõt Liivimaa vanõmb riimkroonika kujotas Liivimaa ristisõa edimäidsi saarlaisi perrä: "Saarlasõq ommaq hõelaq paganaq, nääq ommaq kuralasõq naabriq. Näidõ maa ümbre om meri, mitte kunagi ei pelgäq nä suurt sõaväke; suvõl, tuu om meile teedä, laastavaq nä ümbretsõõri maid, kohe nä merd piten tullaq saavaq. Nä ommaq pall'o sõasaaki võtnuq kristlaisi ja paganidõ käest. Noidõ kõgõ suurõmb jõud ommaq laivaq."

Rebäse Hain ni Tarveli Enn ommaq arvanuq, et saarlasõq olliq nuuq, kiä 1187. aastagal Roodsin Sigtuna maaha palotiq.

Saarõmaal kõnõlõsõ vanõmbaq inemiseq eesti keele Saari murrõt, noorõmbil om alalõ viil saarõ aktsent, mink päätunnussõs om eesti keelest kõikvamb intonatsiuun ja ö- taolinõ helü, midä nä ütleseq "õ" asõmal. Naidõ tunnussidõ perrä om saarlast kerge ärq tundaq.