S'aksa hunt

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Esäne ja imäne s'aksa hunt

S'aksa hunt om maailman üts populaarnõ pinisort. Seo ilma aigo om s'aksa hunt tiiet teenistüspini. Tuu pini om väega tark, sõnakullõja ja teküs. Timä ei olõq sohvapini, tuuperäst tä eiq passiq egalõ inemisele. S'aksa hunt nakas umma perremiist hoitma ja taht tähelepandmist. Seo ilma aigo om näid kattõ sorti: näütüse- ja tüüpiniq.

Seletüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

S'aksa hundil om kõva kar'asund ja tä kullõs juhigu sõnna. Timä esiqolõminõ om eläv, tasakaalun ja hindäle kimmäs. S'aksa hunt om joulinõ, täl ommaq rängäq lihassõq, paks karvkatõq ja väega hää hõngutundminõ. Tä om pruun, musta sällä ja lõvva vai maskigaq.

  • S'aksa hundi eloigä om umbõs 13 aastakka.
  • Imäne pini kaald 22-37 kilogrammi, esäne pini 30-40 kilogrammi. Nii et piniq ommaq suurt kasvo.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Taa pinisort om umbõs katssada aastakka vana. Sordi luuja oll’ ratsaväe kaptõn, s'akslanõ Max Emil Friedrich von Stephanitz. Luuja pandsõ pinele nime - Deutscher Schäferhund, miä tähendäski s'aksa hunti. Edimält olliq piniq kar'an, sõs politsein tüül. Ku nakas' edimäne ilmasõda, sis olliq nääq näütüses kaq kullõrpiniq ja vahipidämise piniq. Perän edimäst ilmasõta saiq piniq väega kuulsas ja populaarsõs. Inemiseq naksiq kutsikit vällämaalõ viimä, et rahha tiiniq.