Ristipuu

Ristipuu om eesti rahvauson puu, mink tüve pääle matusõlisõq ristimärgi ommaq ragonuq. Ristipuu jääs tii viirde kaonukõsõ viimätsel tiil kotost vai kabõli mant kalmuaida. Ristipuu om inämbüisi petäi vai kuus, harvõmb kõiv. Mõnõ põlidsõ pedäjä tüve pääl või riste ollaq päält saa. Puiõts'auka, kon om hulk ristipuid, kutsutas ristimõtsas.

Risti ragomisõ põhjus

Risti ragomisõ tsihis om olnuq kaitsõnõidus: rist raotas tuuperäst, et koolnu nakkasi-iq koton käümä. Ristist saa-as koolnu heng edesi. Muistitsõl aol usuti, et kuulnuisi inemiisi hengeq eläseq ristipuiõ seen edesi.

Ragomisõ kombõq

Risti ragojas pidät olõma ristipoig vai mõni tõõnõ suguladsõmb meesterahvas, naanõ tohe-iq risti rakoq. Üte perre ristiq raodiq samma puuhtõ.

Mõnõl puul juvvas päält risti ragomist ärq ka pits viina ni süvväs määnestki makõt söögipalakõist. Mõnikõrd jätetäs ristipuu mano ohvriannõq, näütüses rõivariba, must leinälint vai mõni puuossakõnõ.

Kombõ levinemine

Risti puuhtõ lõikamisõ kommõq om olnuq osa Võromaa Harglõ, Karula, Kanepi, Urvastõ, Põlva, Rõugõ ja Räpinä nink Tartomaa Sangastõ, Kambja ja Võnnu kihlkunna matidsõkombist.

Ristilõikamisõ kommõq om olnuq jovvulinõ ka Saarõmaal, kon tõõnõkõrd puu sisse ristile lisas perremärk lõigati.

Täämbädsel pääväl raotas riste puuhtõ koolnu mälehtüses viil mõnõl puul Lõunõ-Eestin.

Kõgõ vanõmb ristipuu

Eesti kõgõ vanõmb ristipuu oll' Laatrõ ristipetäi vana Tartomaa Sangastõ kihlkunnan (Valga maakunnan), mink vannusõs arvatas olõvat umbõs 300 aastakka. 2014. aastagal võeti tuu vana puu maaha, konserveeriti ärq nink veeti Eesti Rahva Muusõummi vällänäütüste.

Kaeq viil

Ristipetäi

Välislink

Laatre ristimand leiab koha naitusesaalis. Valgamaalane.

Pruugit kirändüs

Kõivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes. Tallinn: Huma.