Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ

Verevä Risti ja Verevä Puulkuu logoq

Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Liikminõ om riikevaihõlinõ humanitaarliikminõ, minkast võtt ossa umbõs 97 mill'onat vabatahtlikku üle ilma ja mink tsihis om inemiisi elo ja tervüse kaitsminõ.

Nimi Verrev Rist, midä sakõstõ pruugutas, om veitse essütäv. Tegeligult olõ-iq sääntse nimega organisats'ooni olõman. Liikmisõ ala kuulusõq mitmõq organisats'ooniq, miä juriidilidsõlt ommaq ütsütest sõltumatuq, a minkil ommaq ütidseq põhimõttõq, tsihiq, sümboliq, statuudiq ja juhtorganiq. Liikmisõ ala kuulussõq sääntseq organisats'ooniq.

• Riikevaihõlinõ Verevä Risti Komitee (ICRC) om humanitaarinstituts'uun, miä om luud 1863 Genfin (Sveitsin) Dunanti Henry puult. Tollõ 25-liikmõlidsõl komiteel om õigus riikevihõlidsõ õigusõ perrä kaitsa nii riike vaihõl ku riike sisen peetävide sõto ohvridõ ello ja tervüst. Komitee om kolmõl kõrral (1917, 1944 ja 1963) saanuq Nobeli rahupreemiä.

• Riikevaihõlinõ Verevä Risti ja Verevä Puulkuu Seltse Liit (IFRC) luudi 1919 ja s'oo ilma aigu koordiniir tä 186 riigi Verevä Risti vai Verevä Puulkuu Seldsi ettevõmiisi. Muuhulgan liit juht ja kõrraldas abiandmist suurõmbidõ häti (kon pall'oq inemiseq kannahtaq ommaq saanuq) kõrral. Liido sekretariaat om Genfin. 1963. aastagal sai liit (toona Verevä Risti Seltse Liiga nime all) Nobeli rahupreemiä ütenkuun Verevä Risti Komiteega.

• Verevä Risti vai Verevä Puulkuu Selts om pia egan maailma riigin. Põrõhõlla om 186 riigi seldsiq ICRC puult tunnustõduq ja IFRC-n täüsliikmõq. Ega selts tüütäs umal maal riikevaihõlidsõ humanitaarõigusõ põhimõttidõ ja riikevaihõlidsõ liikmisõ statuudi perrä. Pall'odõl maiõl ommaq seldsiq tihedähe köüdet tuu maa tervüse hoitmisõ süstemiga ja andvaq hädäapi, ku vaja.