Regionaalkiil

Poola piirkunnakiil - kassuubi kiil - poola murdõkaardi pääl (verrev jago). Poola murdidõ taadõ um kirotõt "dialekt", a kassuubi keele mano mitte, selle et tuud peetäs umaette piirkunnakeeles.

Regionaalkiil ehk piirkunnakiil vai ka piirkundlinõ (paikkundlinõ) vai umakandi kiil om mitund muudu mõistõtav. Regionaalkeeles nimitedäs kiilt, midä pruugitas alal, miä ei moodustaq riiki.

Keeletiidüsen om regionaalkiil keelekujo, miä om külh kiräkeelele lähkün, a minkal om paikkundlik värving. Sagõhõlõ om tegemist üleminegi vormiga paigapäälidse murdõ ja kiräkeele vaihõl.

Õuruupa regionaal -ja veidembüskiili harta perrä määräs egä riik, määndsit kiili nimitäq regionaalkeelis. Võrrõldõn veidembüskiiliga om regionaalkiili huuldaminõ ja kaidsõq vähämbä ulatusõga.

Piirkunnakeeleq ommaq näütüses alambs'aksa kiil Põh'a-S'aksamaal ja kassuubi kiil Põh'a-Poolan.

Niisama ommaq piirkunnakeeleq võro ja seto kiil Lõunõ-Eestin. Mõlõmbaq kuulusõq ku regionaalkeeleq Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste. Võro ja seto keelele om ka jo 2000. aastide algusõst pääle Eesti ammõtlidsõ piirkunnakeele staatust proovit saiaq. Asja om arotõt Eesti Vabariigi valitsuskomisjonin (2004) ja taa üle hääletet Riigikogon (2014), a seeniq olõ-õi nääq Eesti riigilt säänest ammõtlikku staatust saanuq.