Rõugõ mõisa

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Rõugõ mõisa (s'aksa keelen Rauge) oll' rüütlimõisa Rõugõ kihlkunnan Võromaal. Mõisa päähoonõq om täämbädses pääväs häönüq.

Üts varratsõmpi tiidüisi Rõugõ mõisa kotsilõ om peri 16. aastasaast, 1544. aastagast, ku taa oll' Georg Kursi uma kuun Nursi, Sõmmõrpalo ja Kärgula mõisidõgaq. Tääd peetäs ka Rõugõ kerigu finantsiirjäs 16. aastasaa keskkotsil. Taad aigu peetäs ka kerigukihlkunna sündümiseaos.

Rõugõ mõisal oll' pall'o perremiihi. Perämäne mõisa umanik oll' C. H. Samson von Himmelstiern. Pääle tää surma pere mõisa tää latsõq.

19. aastasaa perämädsel aastakümnel oll’ Rõugõ mõisast saanuq põllumajanduslik kogo, nigu pall'odõst mõisist. Sääl tüüt’ ollõküük, villatüüstüs, saeveskiq, jahuveski, meier, savikivilüüv, tõrva- ja hüdseahoq. 20. aastasaa edeotsan tull' nailõ mano aiakraamitüüstüs. Rõugõ uma oll' ka Muhkamõtsa kar'amõisa.

Päält 1920. aasta maareformi sai Friedrich Samson von Himmelstiern hindäle mõisakeskusõn ollõtüüstüse, juuriguhoitusõ ja põllumaa, kokko 35 hektääri. Elokotussõs ost' tää Jaani-Peebu koolitarõ kuun 58 hektääri maagaq. Sääl elli Samsonidõ pereh 1939. aastaniq.