Rõipõpini

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Rõipõpini vai saakli vai saagal (pärsiäkeelidsest sõnast شغال shaghāl) om pinisuku mõtsaelläi, kiä eläs Afrikan, Aasian ja Lõunõhummogu-Õuruupan. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit ja ku vaja sõs ka rõipit. Rõipõpini pikäq jalaq ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi imetäjide, tsirkõ ja ruumajidõ jahtmisõs. Nääq võivaq maaha juuskõq pikki maid ja tuu man pikkä aigu hoitaq kibõhust 16 km/h (9.9 mph). Kõgõ truksambaq ommaq rõipõpiniq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Põh'a-Ameerikan eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis.

Rõipõpiniq eläseq paariviisi, ega paar kaits umma maa-alla tõisi paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.

Rõipõpinne om kolm lihti: kuldrõipõpini (Canis aureus), musta säläga rõipõpini (Canis mesomelas) ja vöödiga rõipõpini (Canis adustus).