Rõipõpini

Rõipõpini vai saakli vai saagal (pärsiäkeelitsest sõnast شغال shaghāl vai sanskritikeelidsest sõnast srgala vai “undaja”) om auluulinõ nimi, miä võtt hindä alaq neli liiki pinisuku eläjit: kuldrõipõpini (Canis aureus) Õuraasian ja musta säläga rõipõpini (Lupulella  mesomelas), vöödiga rõipõpini (Lupulella adusta) ja kuldsusi vai susirõipõpini (Canis lupaster) Aafrikan. Perämäst peeti innemb kuldrõipõpinis. Põh'a-Ameerikan eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudu, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis.

Rõipõpiniq eläseq sagõhõhe paariviisi vai kaŕahuisi (juhťpaar ni sama ja minevä aasta perrätulijaq) uma maa-alaga. Egä kari vai paar kaits umma maa-alla tõisi karjo vai paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmises võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinne ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Kaŕa maa või ollaq mitmõsugumadsil maastigõl ja ka inemise lähkün.

Rõipõpini süü kõkkõ, midä kätte saa. Tä pikäq jalaq ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi imetäjide, tsirkõ ja ruumajidõ jahtmisõs. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, rõipit ja inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit. Kodoeläjit tapp rõipõpini harva. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargiga suurõmbit lõpnuid eläjit, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.

• 
  Kuldrõipõpini
• 
  Musta säläga rõipõpini
• 
  Vöödiga rõipõpini
• 
  Susirõipõpini