Piirikäänüs
Piirikäänüs vai piiriütlejä vai terminatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaniq joudmist, minemist ja vastas küsümüsele kinkaniq? minkaniq?: meheniq, kodoniq, inemiseniq.
Piirikäänüs võro keelen
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Saajakäänüsse lõpp om võro keelen -niq, miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõniq, saapaniq, keeleniq.
Kurgupeethellü q üteldäs piirikäänüsse lõpun vällä rohkõmb Setomaal ja hummoguvõro keelen, õdaguvõro keelen om taad veidemb, sääl üteldäs kuldsõni, saapani, keeleni.
| Nimekäänüs | Umakäänüs | Piirikäänüs |
|---|---|---|
| Kuldnõ | Kuldsõ | Kuldsõniq |
| Saabas | Saapa | Saapaniq |
| Kiil | Keele | Keeleniq |
Vanõmban keelepruugin tulõ piirikäänüs mano ka pääsõna tävvendile: poolõniq seereniq, täämbätseniq pääväniq.
Seo ilma aigu tetäs piirikäänüs rohkõmb eesti keele muudu, tävvendile ei pandaq inämb piirikäänüsse lõppu: poolõ seereniq, täämbätse pääväniq.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.