Põrgnas

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Mitund värmi põrknaq
Daucus carota subsp. maximus

Põrgnas vai aidpõrgnas vai kultuuripõrgnas (Daucus carota sativus, Daucus sativus) om sarikaliidsi sugukunna põrknidõ perrehe kuuluv katsa-aastanõ kasv.

Eestin peetäs söögipõrknit tähtsäs aidviläs. Tiidüsligult selet’ põrgnast edimält Linnaeus.

Põrgnas om katõ-aastanõ kasv. Edimädsel aastagal kasutas tä lehekodarigu ja juurõvilä. Tõsõl aastagal kasutas kooniq ühe miitre korgudsõ harolidsõ ts'aukhäiremäga varrõ, mändsel arõnõsõq häitsmeq ja küdsäseq siimneq.

Põrgnas idänes aigopiten ja tulõ üles hariligult kümne kooniq katsatõistkümne päävä peräst päält külbmist. Kihonõmisaig olõnõs mulla niiskusõst ja kraadist. Lämmän niiskõn mullan võivaq hää jovvuga siimneq kihodaq esikiq nädäli peräst. Edimäne peris leht tulõ kats nädälit peräst kihonõmist.

Leheq ommaq pikäq roodsuga pistülidseq vai nõsõsõq pistü kolmnuka kujogaq, miä om mitmõkõrdsõlt sulgjalt lahkidsõ lehelabaga. Perislehti välla tulõmisega nakkas luuma ka juurõvili.

Juurõvilä tegünemist uurnuq tiidläseq teiq selges, et ku viläle kõgõst loomaleheq jättäq, sis juurõviljä ei tegüneq. Ku õnnõ loomaleheq ärq võttaq, sis kasus väega lühkene juurõvili.

Uma juurõ sisse korjas kasv söögiväeq, miä ommaq tarvilidsõq pikä varrõ kasvatamisõs ja häitsemises tõsõl eloaastal. Põrkna süä om hariligult koorõst hellemb ja puidsõmb ni sääl om veidemb vitamiinõ. Põrkna juurõvili om väega painsa ja muut kergehe hindä tüübilist kujjo.

Kuq põrknaq külbetäseq vallalidsõ pinna pääle, kon ei olõq kivve, sis põrkna juur ei deformiirüq. Siimnide läbimõõt om üts kooniq kats millimiitrit ja nuuq tulnuq külbäq katõ tsendimiitre süvvüste. Kõgõ parõmbalõ kasus põrgnas täüsvalgusõn, õnnõ veitkese kannahtas tä ka varjo. Suurõs kasusõq põrknaq nelä kuuga

Põrkna siimnit saa tarvitaq kolm-neli aastakka. Siimneq ommavaq kõva esiqmuudu haisugaq, selle sääl ommaq seen eederliguq õliq. Siimnil ommaq tihtsähekülen nõglaq, näidega kinnütüseq siimneq ütstõsõ külge.

Põrkna eri sordõl tetäs vaiht juurõ perrä.

Põrkna esiqmuudu pihlõnõ värv tulõ β-karoteenist. Inemise ihon muutus tuu osalidsõlt A-vitamiinis. Põrknidõ ülearo pall'o süümisest tulõ karotenuus, miä tege naha pihlõtsõs.

Põrkna sisen om pall'o kiudollust, antioksüdantõ ja mineraalõ.

Põrknit soovitõdas süvväq innekõkkõ süäme-, massa- ja rauhahaigil. Värski põrkna ja põrknamahla sakõ pruukminõ tege kihä kõvõmbas ja tõvõkimmüst tege kah parõmbas.

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.