Osakäänüs
Osakäänüs vai osasütlejä vai partitiiv om grammatilinõ käänüs, mink päämädses ülesandõs om näüdädäq osalisust vai paikapandmaldaq piire.[1]
Osakäänüs võro keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Võro keele kõgõ hariligumbaq osakäänüsse lõpuq ommaq -t ja -d, Mõnõn ütsikun sõnan või lõpun ollaq ka -tt (vett) vai -dA (midä).[2] Päält naidõ om võro keelen viil pall'o sõnatüüpe, kon osakäänüsel olõ-õiq lõppu, a om tugõvan vai pikän astmõn (nt kass taht kalla süvväq)
Osakäänüsega tetäs võro keelen:
- osalinõ tegemisalonõ (kalla süümä)
- aomäärüs (es olõq kuud aiga müüdä)
- osalinõ edimäne liigõq vai osaalus (lavva pääl oll' raamatit)
- osalinõ tegehüstäüdeq (tä om klassi parõmbit latsi)
- hulgasõna laendaja (koogi seen om viis munna)
- mitmuslik manus (Nabi, miiq parõmbit maadlõjit, jäi dopinguga vaihõlõ)
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika. 1., Morfoloogia sõnamoodustus. Toim. Väino Klaus. Tallinn: Eesti Keele Instituut. lk 53.
- ↑ Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 47.