Nietzsche Friedrich
| Nietzsche Friedrich
Friedrich Nietzsche | |
|---|---|
 Nietzsche Friedrich | |
| Sündünüq | 15. rehekuu päiv 1844 Röcken, Preisi Kuningriik |
| Koolnuq | 25. põimukuu päiv 1900 Weimar, S'aksamaa |
| Rahvus | s'akslanõ |
| Ammõt | filosuuf |
Nietzsche Friedrich (Friedrich Wilhelm Nietzsche; sündünüq 15. rehekuu pääväl 1844 Röckenin, koolnuq 25. põimukuu pääväl 1900 Weimarin) oll' s'aksa filosuuf, keeletiidläne, luulõtaja ja viiesepp.
Friedrich Nietzsche esä oll' pastor, kiä kuuli ku poiss oll' 5 aastaganõ.
Nietzsche opsõ Bonni ülikoolin filosoofiat ja Leipzigi ülikoolin keeletiidüst. 1868 kutsuti timä Baseli ülikooli kõrralidses professoris.
1878. aastagast pääle oll' tervüse peräst pensionär.
1889 jäi sängühaigõs, viimädseq 10 aastakka oll' inämbüste meeleldäq.
Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Nietzsche ello saa jakaq 3–4 olulistõ jakku, miä tulõvaq järest, osalt kattusõq. Noidõ jakkõ seletämisegaq alost' Gilles Deleuze eloluuraamatut "Nietzsche" (1965). Nuuq kolm ommaq nisama nigu Zarathustra kõnõluisi algusõn ommaq "Kolm muundumist" – kaamel, lõvi, lats.
Nietzche kaamõliaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Tuud aigu oll' Nietzche patrioot, timä jaos oll' õdagu kultuur ja S'aksamaa kimmä sammugaq ja tukõv nigu kaamel. Sääne kimmäs samm tull' Schopenhaweri lugõmisest. Nietzsche oll' sõbõr Wagnerigaq. Nimäq arutivaq muusiga ja muu kunsti monumentaalsit projekte. Nietzsche oll' tunnõt nigu nuur vana-kreeka filoloog, püüdse ka muusikat kirotaq. Midägi olulist timäl tuust vaimuaost es sünnüq.
Nietzche lõviaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
1870. aastagal alas' Preisi–Prantsusõ sõda ja Nietzche uma patriootilidsõ kõrraligu kaamõli vaimuga läts priitahtligult sõtta. Timäst sai sanitar. Timä jäi esiq difteeriäle. Sõa mõttõldaq ullust ja kannatuisi näten muutsõ timä miilt. Timä nakas' kaamõli vaimu vasta mässämä – vaim muutu lõvis, kiä murd' kaamõli. 1872. ilmu edimäst kõrda "Tragöödi sünd" (Die Geburt der Tragödie), miä järgmädsil aastil saa mitu tävvendüst. Siin Nietzsche joba vaidlõs tõisi kirätundjidõgaq. Moodun oll' seletüs, et Õuruupa kultuuri alossõs om Vana-Kreeka jumala Apolloni selge ja tark vaim. Nietzche nakas' seletämä, et vahtsõ tarkusõ sündümise man om nisama tähtsä Dionüüsos, segädse pur'on pido jummal.
Deleuze pidä Nietzcshe peris lõviao algusõs 1878. aastat, ku ilmu "Inimlik, liiast inimlik".
Latsõ järk[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Latsõ järgo raamaduq ommaq:
"Nii kynõl Zarathustra" neli ossa 1883–1885
"Säälpuul hääd ja kurja" 1886
"Moraali genealoogia" 1887
"Kolmõn muundusõn" seletädäs last niimuudu:
"Lats om ilmsüütä ja meeletä, vahtsõnõ algus, asjategemine, esivüürdüjä tsyyr, edimäne liikmine, pühä jah."
"Unschuld ist das Kind und Vergessen, ein Neubeginnen, ein Spiel, ein aus sich rollendes Rad, eine erste Bewegung, ein heiliges Ja-sagen".
"Nii kõnõl Zarathustra" 1. osa. 1.kõnõlõmine "Kolmõst muundusõst", 24. värss.
Säändse lihtsä kaamõl-lõvi-lats mano, minka Deleuze soovitas Nietzsche mõistmist alostaq, tulõs mano pandaq viil neläs Nietzche aig – timä elo tossin viimäst aastat, kon tä haigushuugõ vaihõl kirot' hulga mustandit ja kirjo tutvilõ. Tuu ao tekste toimõnd' Nietzsche sõsar Förstri Elisabet. Sõsaramiis oll' kõva s'aksa rahvuslanõ ja iistvidäjä. Selget Nietzsche tekste võlsmist olõ eiq kiäkiq ärq näüdänüq. A Nietzsche hõigatut üliinemist naatiq 20. aastagasaal mõistma mitte latsõ süüldäq puhtusõ ja korgusõ lahedusõn, aq hoobis sakõmbalõ sõamehe muudu vägevüsen.
Nietzsche man piät seletämä kimmäle viil timä erilisest poeetilisest aforisme muudu keelest, ja säändse keele tarvitamisõst illatsõmban filosoofian, timä mõost pall'osilõ 20. aastagasaa elo ja kultuuri as'olõ.
Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Gilles Deleuze. Nietzsche. (1965)
Rudolf Steiner. Mein Lebensgang (1925) pt 18.
Rudolf Steiner. Friedrich Nietzsche, ein Kämpfer gegen seine Zeit (GA 5), 1895