Must pässik

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search
Must pässik kõotüvvi pääl

Must pässik (ld.k. Inonotus obliquus), tunnõt ka ku ts'aaga (vinne k. чага), om taeliguliisi (Hymenochaetaceae) sugukunna siin. Tä om puiõ pussõnik (parasiit) ja ravisiin. Musta pässigu rahvakeelidseq nimeq ommaq must kõbjas, must torik ja kõokäsn (mitte segämini aiaq üte tõsõ puuseene liigigaq, mink liiginimi om kah kõokäsn (Piptoporus betulinus)).

Levik ja üllenpidäjäq-liigiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Must pässik om levinüq Põh'apuulkerä põh'apoolitsin kotussin: Vinnemaal, Soomõn, Põh'a-Ameerikan, Hummogu-Õuruupan ja Jaapanin 45°N ja 50°N lakjuskraadi vaihõl.

Must pässik kasus päämidselt kõo (Betula spp.), a ka lepä (Alnus spp.), pöögi (Fagus spp.), tammõ (Quercus spp.) ja papli (Populus spp.) pääl. Siin eläs tõisi liike pääl ku kõiv sagõhõhe käkidü tüvevähä kujol.

Must pässik om harv siin ni tedä või löüdäq egä 15000-20000 puu takast. Eestin om tä siski mõtsan, pargõn ja puisniite pääl sakõ liik.

Kujo ni elotsõõr[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Musta pässigu tunnus om hüdsimust junt kõo tüve pääl. Junt ei olõq seene viläkihä, a seeneniite mass vai sklerootium, miä om must suurõ meläniinisisähüse peräst. Seene viläkihä om hoobis koorõ all, ohkõnõ ni tihtsält puu ligi.

Musta pässigu iossõq levineseq õhun ni satasõq vikasaanu puu koorõ pääle. Niidiq lääväq haavo kaudu puu sisse, saavaq söögis puu mahla ni tegeväq valgõtmädänikku. Haigus edenes üllenpidäjän-puun aigopiten – 10-80+ aastakka. Kooniq puu om viil elläv, pruuk siin õnnõ viläldäq seeneniite (musta väläpoolist junti). Sugulidsõlt siginemä ni eossit tegemä nakkas siin viil peräst puu surma.

Musta pässigu jundiq võivaq kassuq 0,5-1,5 m suurõs,10-15 cm jämmes ni ollaq kooniq 5 kg rassõq. Must pässik kasus peräst lõikust tüvele tagasi.

Pruukminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rahvapärimüsen om must pässik tiit ku vähärohi ni 1955. aastagal nimmas' Moskva Arstitiidüse Akadeemiä musta pässigu vähävastatsõs aines. Parhilla kättesaiaq pässikust tettüq rohoq ommaq hariligult nõrgaq ni aotlidsõ toimõgaq.

Musta pässikut om proomit ka kuntslidsõlt tsukrusöödä pääl kasvataq, aq tulõmis om vähänüq ja muutunuq toimõainidõ tuutminõ.

Musta pässigu jundist om hariligult tett kas vii- vai viinaleotust. Tuujaos poodõtas junt pulbris ni valõtas pulbrilõ vai suurõmbilõ tükele kuum (kooniq 50-kraadinõ) vesi pääle. Ku pulbrilõ viin pääle vallaq, saa kätte ka nuuq ainõq, miä viin lakja ei lääq – betuliinhappa, betuliini ja fütosterooliq. Viinaleotust tetäs hariligult peräst kuuma vii tüütlüst, selle et kuuma om vaia kitiini lahkmisõs. Lisas vii- ja viinaleotusõ tegemisele ka hapatas, no tuu om kõgõ kallimb, aigovõtva ni ilma kimmä tulõmildaq (happamisõs pruugitas pall'o esiq tüüpi pisiläisi ni siini).