Murru vangimaja

Murru vangimaja oll' koloonia tüüpi kinniline miihi vangimaja Rummu alõvin Harjomaal.

Murru vangimaja asotõdi 1. vahtsõaastakuu pääväl 1938 ku kivitüüstüs, kon oll' võimalik tüüle pandaq kuni 400 süüdümõistõtut. Nõukogudõ okupatsiooni aigo 1961–1991 ja ka pääle vahtsõst hindäperi saamist 1991–2000 oll’ prõlladsõ Murru vangimaja mano pant Rummu vangimaja umaette vangimaja. 2004. aastal sai seost Murru vangimaja avavangimaja osakund. 2007. aastal arvati Murru vangimaja manoq Ämäri vangimaja.

Vangimaja alal oll' haldushoonõq, mink edimädse kõrra pääl toimuq lühküaolidsõq trehvungiq; tõsõ kõrra pääl olliq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq, kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüütarõq. Kõgõ vanõmban majan (ehitedü 1949) olliq meditsiini-, majandus- ja julgõolõgiosakund nink kooliruumiq. Suurõ kompleksi moodustas hoonõq, mink edimädse kõrra pääl olliq süüklaq, küük, puut’, tõsõ kõrra pääl vangistus-, sotsiaal-, perräkaemisõ- ja majandusosakund. Pääle tuu olliq vangimaja maa-ala pääl vange eloosakunnaq.

Murrun tüüt' u 280–290 vangi, vangimajast välänpuul 20–30 vangi. Pääle keskkoolitusõ saiq vangiq oppiq tisleris, aidnigus, keevitäjäs vai umblõjas.

2008. aastagal sai valmis Murru vangimaja vahtsõnõ kutsõkoolitushoonõq, kon olliq seo ilma aolidsõq opmisõ nõudmisõq 120 vangilõ puutriklassi ni katõ raamadukogogaq.

31. joulukuu pääväl 2012 panti Harku ja Murru vangla Murru kinniqpidämisosakund kinniq. Paekivihavvan nõssi vesi nii kibõhõhe, et ekskavaator, huunõq jm jäiq kõrraga vii alaq.

Välislink

• Tast või kaiaq, ku pall'o Murru vangimajan vange om.