Mink
Mink ehk ameeriga narits (Neovison vison) om lasidsaliisi sugukunda kuuluv väiku murdja mõtselläi.
Kon eläs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Luudusligult ommaq mingiq väega laja elomaaga Põh'a-Ameerikan. Euruupahe tuudi mink algusõn naha peräst kahueläjide kasvanduisihe, a mitmõl puul lasti ka luudustõ. Parhilla eläs minke lajalt üle terve Euruupa. Timä peräst om ohto sattunuq euruupa narits. Minke eläs üle terve Eesti pia egäl puul.
Vällänägemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Mink om ütelidselt tummõpruuni värmi ja tümbä hannaga. Kihä om 35–45 cm ja hand 15–25 cm pikk. Mink om väega Euruupa naridsa muudu. Naritsal ommaq õnnõgi valgõq ni lõug ku mokaq, a mingil õnnõ lõug.