Mineraal

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Esiqsugumaidsi mineraalõ

Mineraal om kimmä, a mitte fikseeridü keemilidse kuustusõ ja inämbüisi krõstal-struktuuriga anorgaanilinõ tahhe ollus, midä või löüdäq luudusõst. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur ja spetsiifilidsõq füüsigalidsõq umahusõq.

Mineraal om maakoorõn ja maa pääl sündünüisi füüsigalis-keemiliidsi protsesse vai sõs organismõ elo mõol tekkünüq, kimmä keemilidse kuustõ ja siseehitüsegaq üttemuudu ainõliit vai lihtainõq. Mineraalil om väega kõrraperäline aadomstruktuur. Kristal om mineraalõ kõgõ sakõmb muud, kiviq saisvaq kuun mineraalõst.[1]

Mineraalõ tekkümine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Magmalidseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq maa üsän kivve sulamisõst tekkünüq lämmäst magmast ja tulõmäe kaudu maa pääle pursanust laavast saistumisõl.

Hüdrotermaalsõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq ommaq vällä kristalisiirünüq määntsegi maa üsäst tulnu lämmüse lätten kuumas aetust viist vai gaasõst.

Settelidseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq om tekkünüq viikogodõ põhja saistunuq ainetest.

  • Autigeenseq om tekkinuq neide ettetulõgi paigan.
  • Allotigeenseq olõ-õi tekkinuq neide ettetulõgi paigan.

Biogeenseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq om tekkünüq organismidõ elo mõjol.

Hüpergeenseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq om tekkünüq edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist maa pääl vai tuu lähken.

Moondeliseq (metamorfseq)[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mineraaliq om tekkünüq maa üsan sügäväl korgõ rõhu ja kraadi nõudmistõl ni keemilidsi katalüsaatoride man edimäidsi mineraalidõ lagonõmidse tullõmist.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Suuroja K. Kiviaabits. Eesti mineraalid. Tallinn: GeoTrail KS; 2007.