Mandariin
Mandariin om hariligu mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.
Mandariiniq ommaq maigu poolõst lähküq apõlsiinõlõ. Viläq ommaq vähämbä ja ohkumba koorõga ku apõlsiiniq ja vähä lapikumba kujoga. Pihlõnõ kuur tulõ viläliha külest väega kergehe ärq. Koorõ seen lövvüs eederlikku õlli, midä pressitäs; saadut kraami nimitedäs mandariiniõlis. Kuur ja siimneq ommaq mandariini kaalust ligi 26%.[1]
Nimi[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Mandariin om saanuq nime üte maa perrä, kost tä peri om - Mauritiusõ saarõ perrä, kon põlidsõq eläniguq kutsiq taa puu viljo mandaras.
Pruukminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Mandariinõ pruugitas päämädselt värskist pääst niisama süümises vai värskilt salatidõ vai makõsüüke seen, tortõ ilostamisõs jms. Viläst tetäs ka mahla.
Maailma kõgõ suurõmbaq tuutjaq, viljo söögiväärtüs ja biokeemiline kuunsais[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
2012. aastagal toodõti maailman kokko 27,1 mill'onit tonni mandariinõ.[2]
Toodusõtabõlin ommaq andmõq mandariinõ, tangõriinõ, klementiine ja satsumadõ kotsilõ üten.
| Riik | Toodus, tonnõn |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
13 600 000* | 50,3 |
 Hispaania
|
1 873 900 | 6,9 |
 Brasiilia
|
959 672 | 3,5 |
 Türgü
|
889 293 | 3,3 |
 Egüptüs
|
885 365 | 3,3 |
 Maroko
|
877 111 | 3,2 |
 Jaapan
|
846 300 | 3,1 |
 Iraan
|
825 000* | 3,0 |
 Itaalia
|
759 579 | 2,8 |
 Lõunõ-Korea
|
692 186 | 2,6 |
| Maailm kokko | 27 060 756 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Söögiainõq | Väärtüs 100 g kotsilõ |
Ütik |
|---|---|---|
| Vesi | 85,17 | g |
| Kaloriq | 53,0 | kcal |
| Valguq | 0,81 | g |
| Lipiidiq | 0,31 | g |
| Tuhk | 0,38 | g |
| Hüdsivesigud | 13,34 | g |
| Sahharuus | 6,05 | g |
| Glükuus | 2,13 | g |
| Fruktuus | 2,40 | g |
| Kiudollusõq | 1,80 | g |
| Söögielement | Väärtüs 100 g kotsilõ |
Ütik | |
|---|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 37 | mg | |
| Raud (Fe) | 0,15 | mg | |
| Magneesiüm (Mg) | 12 | mg | |
| Fosfor (P) | 20 | mg | |
| Kaalium (K) | 166 | mg | |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg | |
| Tsink (Zn) | 0,07 | mg | |
| Vask (Cu) | 0,04 | mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,04 | mg | |
| Seliin (Se) | 0,10 | μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | |||
| Vitamiin | Väärtüs 100 g kotsilõ |
Ütik |
|---|---|---|
| C | 26,70 | mg |
| B1 | 0,058 | mg |
| B2 | 0,036 | mg |
| B3 | 0,376 | mg |
| B5 | 0,216 | mg |
| B6 | 0,078 | mg |
| B4 | 10,2 | mg |
| E | 0,20 | mg |
| A | 34 | μg |
| β-karotiin | 155 | μg |
| α-karotiin | 101 | μg |
| β-krüptoksantiin | 407 | μg |
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". ndb.nal.usda.gov.
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org.