Magnus
Magnus vai hertsok’ Magnus (26. põimukuu 1540 Kopõnhaagõni loss – 18./28. urbõkuu 1583 Piltene) oll’ Taani kuninga Christian III poig, Saarõ-Lääne ja Kuramaa piiskop’ ni Liivimaa kuning 1570–1577.
Oldenburgõ valitsõjasuust peri Magnus oll’ Taani ja Norra kuninga Christian III tõõnõ poig. Selle et Taanin es olõq ütensündünüq monarhia, otsust’ Christian III, et suguseldsi maid tä ei nakkaq lakja ajama, ja püüd’ Magnussõlõ löüdäq elätüsmaad välänpuul riiki. Pääle esä kuulmist kuningas saanuq Magnusõ veli Frederik II ost’ki ärq Saarõ-Lääne ja Kuramaa piiskop’kunnaq Vanal-Liivimaal ni and’ nuuq Magnussõlõ. 1560. aastagal Saarõmaalõ jõudnuq Magnus sai piiskobis väega keerolidsõl aol – mõni aastak varrampa oll’ nakanuq Liivi sõda.
Selle et Taani vaihõkõrd Moskva suuŕvürstiriigiga oll’ hää ja mitu tähtsät inemist Liivimaal olliq Taani-miil’seq, pidiq liivimaalasõq Magnusõ tulõkit hääs ni usõq, et timä peräle joudmisõga või üten kävvüq rahu Moskvaga. Magnus päädü pia vastansaiso nii Liivi ordo ku Moskva suuŕvürstiriigiga, selle et timä veli, Taani kuning Frederik II määräś Magnusõ maid valitsõma kuninglidsõq tallitajaq ni pand’ paika muidki Magnusõ esiqsaismist piirdvit nõudmiisi.
29. piimäkuul 1560 ost’ Magnus hindäle Moritz von Wrangelilt katoligu Talliina piiskobi kotusõ. Päälenakkamist kaubas näüdäś üles õkva perämäne. Kauba summat mi ei tiiäq ja arvadaq es massaq Magnus tuu iist rahha, a Wrangel sai hoobis ildampa Audru mõisa. Kuigi Talliina piiskobil es olõq ilmalikku võimu ni timä Kiviloo ja Porkuni liinaq olliq Moskva väeq jo ärq palotanuq, oll’ kotus Magnusõ jaos tähtsä, selle et tä sai Talliinan, miä kunagiq oll’ pikälde Taani uma olnuq, ummi huvvõ ja mõjjo näüdädäq. Määntsil põhjuisil es saaq Magnus mitte Talliina piiskobis, a piiskop’kunna juhis. Või arvadaq, et põhjus oll’ tuu, et toomkapiitli es viiq läbi säädüsperälist valimisviit. Talliina piiskobiammõdi ostminõ rikk’ Magnusõ ja ordo vaihõkõrda viilgi, selle et õkva Liivi ordol oll’ õigus nimmadaq piiskobikandidaatõ.