Mõnistõ mõisa

Mõnistõ mõisa täämbädses häönü päähoonõq (1919)

Mõnistõ mõisa (saksa keeli Menzen) oll´ rüütlimõisa Harglõ kihlkunnan Võromaal. Kukki edimädseq kirjäpantuq lätteq 1386 nimmasõq küllä ja Uexkülle valduisi, ei nimmataq sõs viil mõisat. Mõisat nimmatas edimäst kõrda kirälikõn lättin 1529. aastal ku vasalliliina ehk kindlustõt mõisat. Aoluust om teedäq, et 1558. a tahiq 11 vindläst mõisahuunõ maaha palotaq, a nä lüüdi tagasi, a 1702. a Põh´asõa aol palotõdi mõisa mahaq.

Mõisa umaniguq

Uexkülliq olliq mõisa umaniguq nika ku 1765. aastani. Sõs saiq mõisa hindäle von Koskulliq. 1826–1919 oll´ mõisaumanigus von Wulf.

Vana mõisahärbän ja tõsõq huunõq

Mõnistõ mõisa ait (1930)

Arvatas, et vana mõisahärbän ehitedi ildamb ümbre aidas. Huunõl oll´ neli sammast, mink kottal kolmõ nukaga frontuun, ilostusõs olliq hammaslõikõlisõq friisiq. Huunõl olliq petikaknõq. Valgus tull´ aita kolmõosaliidsi puulkaaraknidõ (nn Veneetsiä aknidõ) kaudu. Mõisatallil oll´ uhkõ historitsismi aost peri katsõnukalinõ harjuga torn. Parhillaq om alalõ ümbre ehitet ja osalidsõlt kalkkivist ehitet mõisa sepikoda ja kõrts, midä kutsutas Paiukõrdsis.

Vahtsõnõ mõisahärbän

Von Wulfi aol ehitedi 19. aastagasaa edimädsel poolõl vahtsõnõ uhkõ korgklassitsistligun stiilin päähoonõq. Tuul oll´ kats kõrda, otskatus, edeküle pääl oll´ katõsa kandilist sammast, miä olliq katõ kaupa ja mink otsan olliq joonia kapiteeliq. Edeküle pääl oll´ kolmõnukalinõ frontuun. Hoonõq sai Vabahussõan vika. Ku mõisaq riigistedi, taheti sinnäq tetäq kuul, a vallavolikogu laitsõ plaani mahaq. 1926. a otsutõdi huunõ varõmit tarvitaq ehitüsmatõrjalis. Rahvas mäletäs, et 1950.–1960. aastil veeti viimädseq kiviq tiiehitüses.

Mõisa park (2019)

Mõnistõ mõisa park

Maantiiviirne kujo kahrõst 1953. aastast

Mõnistõ mõisahuunõ ümbre om liigirikas park. Park om 14,6 ha suur ja tuu tetti 1840. aastil ja om üts vanõmbit mõisaparkõ Vanal Võromaal. Pargin om Mõnistõ järv. Legendi perrä ollõv mõisaherr von Wulf lasknu järve käsilde kaibaq ja järvel ollõv mõõka käen hoitva soe kuju. 2008. a järve puhastõdi ja parandõdi ümbrust, tetti tsuklõmiskotus. Pargin om ka laululava, kon om suvildõ peetü kontsõrtõ. Võro-Valga tii veeren pargi lähkün om nelä kahruga skulptuur 1953. aastast. Sääntsen stiilin kuiõ panti tuul aol teie viirde.