Mälledu Jaan
Mälledu (Mäletu) Jaan (sündünüq 1. hainakuu pääväl 1749, koolnuq 22. radokuu pääväl 1827) oll' koolioppaja Räpinän.
Elokäük
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Timä esä Mikk oll' paprõvabrigu kubijas. Esä kuuli ärq 28. vahtsõaastakuu pääväl 1762. Perren oll' kokko 8 last.
Jaani opas' lugõma esä, uma süümise man. Pääle tuu opas' viil poisilõ päähä viis päätükkü katõkismusõst. Jaani opas' ka Kelchini nimelise köstre opilanõ. Opmisõlõ tegi lõpu rõugõhaigus, mink põdõmisest jäi Jaanilõ armilinõ nägo ja vilets nägemine, üts' silm jäi peris pümmes.
Ku esä 1762. aastagal ärq kuuli, võeti perre käest maja ka ärq, anti vahtsõlõ kupjalõ. Maja oll' külq esä Miku ehitet, a mõisa palgõst tett, niimuudu mõisa uma. Jaan nakas' perre toitmisõs kerjäma, timä oll' joba rõugõhaigusõga sandis jäänüq ja timä kerjämine oll' küländ loomulik.
1766 oll' nälähädä ja soetõbi, Jaanil kuuli imä ka är. Jaan nakas tävvega kerjämä.
1769 asotõdi Räpinäle kuul. Oppaja sääl es püsüq ja mõisnik sääd' Jaani koolioppajas. Palgas oll' edimält 2 vakka rüki. Rahapalk oll' 50 kopkat egä latsõ päält, kiä lugõmisõ selges sai. Oppaja tüü kõrvalõ sai Jaan leevärahha ka kerjämisest. Ega pühäpäävä sai kerigu kor'andusõst 30 kopikat. 1774. aastagal tetti vaestõmaja, säält sai kaq api.
1790. aastal sai Jaan mõisast kimmä oppaja kotusõ, palgas 6 vakka rüki ja 3 ruublit hõpõt. 1791. a. 5. lehekuu pääväl sai valmis ka koolimaja.
Lõpuotsan oll' Jaanil kats kuuli - Vabrigukülän ja Jaamakülän.
1821. a. pand' Jaan kirjä uma eloluu, 76 veerändpuugna pikkudsõlt.
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- M. J. Eisen. Kerjajast Koolmeister. Võru tetaja 26. nov. 1916.
- J. K-ng. Kerjusest-õpetaja. Võru Teataja 4. juuni 1927.
- Rutt Hindrikus. Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani.
- Lehekülgi Eesti Pimedate ajaloost. III : eluloolisi artikleid
- https://www.veebiraamatukogu.ee/en/keyword/1570/M%C3%A4letu-Jaan-1749-1827/