Leksikoloogia

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Leksikoloogia vai sõnavaraoppus om keeletiidüse haro, miä uur sõnavarra. Ülene sõnavaraoppus uur esiqsugumaidsi kiili ületsit säädüisi, püüd löüdäq sõnavara universaalõ ja sääd sõnavara uurmisõ päämidseq alossäädüseq.

Aoluulinõ leksikoloogia vai periolõmisoppus uur sõnavara aoluku ja sõnno peritollo. Kognitiivnõ sõnavaraoppus seletäs sõnno köütmist ja hoitmist ajon.

Aoluulinõ sõnavaraoppus kaes keele sõnavara kujonõmist pikembä ao joosul. Eesti keele sõnavarra om põh'aligumbalt uurit aoluulisõ küle päält. Tähtsä om olnuq võrdõlõja-aoluulidsõ uurmismoodu mõjo. Tuu moodu tõi Eestihe Veske Mihkel.

Samaaolinõ sõnavaraoppus tegeles uurmisõ aigo keelen olõman olõvidõ sõnno lahksamisõga ja om tuuperäst piiret lühkümbä aojaoga. Uuritas sõnavara kuunsaisu, vahtsit lainsõnno ja sõnno tähendüisi.

Leksikoloogia alltiidüsharoq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Sõnno kokkosäädmine tegeles sõnatulõtamisõ ja sõnno kokkopandmisõga.

Leksikaalnõ tähendüsoppus tegeles leksiime tähendüisi uurmisõga. Seo jagonõs ummakõrda lausõ tähendüsoppusõs ja teksti tähendüsoppusõs.

Ütelüsoppus ehk fraseoloogia tegeles keele piltlikkõ püsükogohuisiga.