Laat

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Laat om kimmäh kotussõh perioodilidsõlt peetäv suur turg, koh hariligult tetäs päält ostmisõ-müümise ka mitmõsugutsit lõbustuisi.

Maalaaduq ommavaq väikoettevõtjilõ hää võimalus müvväq üte kõrraga suurõmbalõ hulgalõ ostjilõ ku näil muul aol võimalik olõsi. Ostjaq jälki löüdväq laadust pall'o kaupo ütest kotussõst. Väega tähtsäq ollivaq laaduq maamajandusõlõ inne väikeisi puutõ võrgo arõngut.

Liinoh, koh om egapääväne suur kaubandus, peetäs laatõ rohkõmb inemiisile aoviidüse pakmisõs, a tähtsä om ka suur käsitüü ja põlluviljo valik. Hariliguq laadulõbustusõq ommavaq õnnõluus, püürdhäll, osavusmängoq ja jovvukatsmisõq.

Eesti suurõmbaq ja vanõmbaq laaduq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eestih om kõgõ kavvamba egä aastaga kõrraldõt laat Anslah peetäv Hauka laat, miä sai algusõ joba 1960. aastil. 1994. aastagast peetäs Hauka Laatu Antsla keskliinah. Tõõnõ suurõmb laat, midä peetäs niisama Võromaal, om Vahtsõliina Maarahva Laat. Üts vanõmbit laatõ, midä um kõrdagi vaihõlõ jätmäldä egä aastak peet jo päält saa aastaga, om Võromaa Vahtsõliina kihlkunnah Setomaa piiri lähküh egä sügüse peetäv Lindora laat, koh muist laadõst inämb om nätäq ka võro ja seto umma kiilt ja kultuuri.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]