Léonard'i Jean Léo

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Léonard'i Jean Léo (Jean Léo Léonard) om prantsusõ keele- ja murdõtiidläne. Timä uurmisalas om ülene murdõtiidüs (säälhulgan keeletüpoloogia) ja valdkundõvaihõlinõ antropoloogiliidsi kontekste uurminõ köüdüssen kiili tüpoloogilidsõ kirivüsega.

Uurmistüü[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Päält doktorikraadi kaitsmist murdõtõõsõndõlõmisõst Noirmoutier' saarõ pääl (1991) om tä jakanuq “Toulouse'i kuulkunna” etnolingvistigateemat (Dinguirard, Séguy, Fossat, Allières, Ravier) interaktsiuunõ ja sotsiolingvistiliidsi pitsüisi ökoloogia suhtõn tundligust murdõ- ja geolingvistilidsõst tõõsõndõlõmisõst, miä mõotas kiili näide murdõvõrgustikkõ kaudu.

Léonard'i Jean Léo om empiirilidselt rakõndanuq Toulouse'i etnolingvistiga ja üledse murdõtiidüse kuulkunna põhimõttit pall'odõlõ keelile, uurali keelist kooniq Meso-Ameeriga keelini, baski ja romaani ni indoeuruupa kiili kaudu. Timä tüün om formaalnõ keeletiidüs köüdet sotsiaalsõ murdõtiidüse ja keeleoppamisõga. Ildaaigo om Léonard'i Jean Léo uurmistüü laenuq kaukaasia (nimelt kartveeli), Andõ ja slaavi (sloveeni) kiili pääle.

Tedä mõotanuq tiidläseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Tiidläseq, kiä ommaq tedä keeletiidüsen, murdõtiidüsen ja ütiskunnatiidüisin kõgõ inämb mõotanuq, ommaq Nicholsi Johanna, Mielikäise Aila, Nuolijärvi Pirkko, Musta Mari, Aarelaid-Tarti Aili, Blanche-Benveniste'i Claire, Rusu Massignoni Geneviève, Makharoblidze Tamar, Virtaranna Pertti, Greimasõ Algirdas Julien, Freire'i Valeriu ja Paulo, Hampâté Bâ Amadou', Fanoni Frantz ni haridus- ja kriitilidse mõtlõmisõ alal sotsiaaltiidüisin ja geopoliitikan Mbembe Achille.

Viimädse ao uurmisõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Viimädse paari aastaga seen om tä uurnuq Pariisi kuulkunna semiootiga ja keelelidse antropoloogia sünergijit, esiqeränis umin loengin „ohostõduist keelist“ ja „kriitilidse sotsiolingvistiga“ altõrnatiivsist vormõst välänpuul postmodõrnismi (ja toolõ vastandudõn).