Kroghi printsiip
Kroghi printsiip juhatas, et inämbüse keeroliidsi elotiidüse asjo uurmisõ jaos saat löüdäq mõnõ eläjä vai mitu, kink man om tuud asja kõgõ lihtsämb uuriq. Taa printsiip om tähtsä neuroetoloogian, võrdlõvan füsioloogian, funktsionaalsõn geenitiidüsen.
Printsiibi vällätuuja ja nime andja oll' 1965. aastagal biokeemik Krebsi Hans Adolf. Kroghi nimi näütäs ütte taa edimäst tarvitajat.[1]
Schack August Steenberg Krogh (1874–1949) oll' eläjäfüsioluug, sai Nobeli avvuhinna 1920. aastagal veresuuni uurmisõ iist.
Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- ↑ Krebs HA (1975). The August Krogh principle: "For many problems there is an animal on which it can be most conveniently studied." Journal of Experimental Zoology 194:221–226.