Kerese Paul

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kerese Paul

Paul Keres

Hoogoven Schaaktoernooi Keres, Bestanddeelnr 922-0145.jpg
Sündünüq7. vahtsõaastakuu päiv 1916
Narva
Koolnuq5. piimäkuu päiv 1975
Helsingi
Rahvuseestläne
Ammõtmalõmängjä

Kerese Paul (sündünüq 7. vahtsõaastakuu pääväl 1916 Narvan – koolnuq 5. piimäkuu pääväl 1975 Helsingin) oll' eesti malõ suur'meistre.

Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Keres sündü Narvan käsitüüliisi perrehe, latsõpõlvõn oll' Pärnon.

Lõpõt' 1934. aastagal Pärno Poiglatsi Gümnaasiumi ja oppõ 1937–1943 Tarto Ülikoolin matõmaatikat. Oll' 1936. aastagast Üliopilasseldsi Liivika liigõq.

1937. aastagal saiõ nuur' Keres riikõvaihõlidsõs suur'meistres ni pääle 1938. Hollandin peet AVRO turniiri saiõ tä maailmameistre matši õigusõ Alehhini Aleksandrigaq. Katsõ suurõ meistre mängo siskiq es peetäq.

1939. aastagal võit' Eesti võistkund, kon oll' ka Keres, Buenos Airesõ malõolümpiäl pronksmedäliq.

1948. aastagal oll' Haagin ja Moskvan turniir, kon tetti selges maailmameistre pääle Alehhini kuulmist 1946. aastagal. Keres saiõ 20st punktist 10,5 ni jagi kolmandat-nelländät kotust Reshevski Samueligaq.

Pretendente turniiril, mink võitja saiõ MM-tiitlimatšilõ, oll' Keres 1950. aastagal Budapestin nelläs, 1953. aastagal Zürichin ja Neuhausenin 2.-4., 1956. aastagal Amsterdamin tõnõ, 1959. aastagal Bledin, Zagrebin ja Belgradin tõnõ ja 1962. aastagal Curaçaol kah tõnõ.

Tä oll' NSV Liido teeneline meistresportlanõ, võit' kolm kõrda NSV Liido võistlusõq (1947, 1950 ja 1951) ni oll' säidse kõrda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liido võistkunnan, miä võit' malõolümpiä.

Eräle, ütsindä, õnnõ hindä nimegaq tä maailmameistres es saakiq, tuust huulmaldaq peetäs timmä ütes kõgõ parõmbas mängjäs, käi malõt om mängnüq.

Timä Morphy arv oll' 3.

Pääle mängmise kirot' Keres ka malõraamatit. Timä kirotõt "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) om üts' maailma parõmbit raamatit lõppmängost.

1. piimäkuu pääväl 1975 tull' tä turniirivõidogaq Vancouverist Talliinalõ, a saiõ poolõ tii pääl Helsingin infarkti. Keres kuuli Helsingi Ülikooli keskhaiglan neli päivä ildampa, 5. piimäkuu pääväl. Tä oll' 59. Kerese matussilõ tull' umbõs 100 000 inemist. Tä om matõt Mõtsakalmistulõ.

Suur'meistre mälehtämiseq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kerese mälehtüsmärk Pärnon
Keres 5-kroonilidsõ pääl

1969. aastagal tekk' režissöör Tambeki Ülo Keresest portreefilmi "Tuld kuningalõ".

Keres oll' 75. sünnüaastagapääväs tettül postmargil (1991). AS Eesti Post üllit' Kerese 100. sünnüaastagapääväs postmargi nr 615 7. vahtsõaastakuu pääväl 2016.

Kerese oll' Eesti Panga 5-kroonilidsõ pääl.

Taliina keskliinan Tõnismäel om Kerese monument.

7. vahtsõaastakuu pääväst 2016 om Narvan Kerese monument, kon Keres istus lavva malõlavva takan.

Timä perrä om nimmat huulidsaq Taliinan ni Pärnon, liinaosa, huulits ni plats Narvan. Taliinnan om Paul Kerese Maleõmaja.

7. vahtsõaastakuu pääväst 2001 and ESS Kalev vällä Paul Kerese "Ausa mängo avvohinda".

Eesti Pank and' 7. vahtsõaastakuu pääväl Kerese 100 sünnüaastagapääväs vällä 2-õurolidsõ mälehtüssmündi. Noid tetti 500 000 tükkü.

FIDE kuulut' 2016. aastaga Kerese Pauli aastas.