Kerdi Johannes

Śoo artikli om seto keeleh

Kerdi Johannes (eesti keeleh Johannes Kert, 3. joulukuu päiv 1959 Petseri – 4. urbõkuu päiv 2021 Tallinn) oll' Setomaalt peri Eesti poliitik ja sõamiis' (kindralleitnant).

Tä oll' Eesti Kaitsõliidu ülemb aastagil 1992–1996, kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000 ni maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Päält tuud oll' tä aastagast 2002 kooni aastagani 2008 Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuruupa Liidu man.

Rehekuust 2014 alatõh oll' tä Reformieräkunna liigõq. Tä kandidiir' 2015. aastagal Riigikogohe Järvä ja Viländi maakunnah ja sai 752 hellü ni sai Riigikogohe.^[1] Aastagal 2019 kandidiir' tä Riigikogohe Taliinah Mustamäel ni Nõmmõl ja sai jalki 708 helüga parlamendi liikmõst.^[2]

Haridus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kerdi Johannes lõpõt' Võro Keskkuuli ja päält tuud Tarto Ülikooli aastagal 1981.

Kert lõpõt' 1988. aastagal rooduülembä kursusõ Harkivi tankiväekoolih ja 1994. aastagal korgõbidõ riigiammõtnigõ strateegilidse planiirmisõ kursusõ George C. Marshalli nimelidseh Õuroopa Julgeoleku-uuringide keskusõh. Tä oppõ ka Eesti riigikaitsõ korgõmbidõ juhtõ jaost kõrraldet kursusõl Soomõ maakaitsõ korgõmbah koolih aastagil 1998–1999 ni Ameerika Ütisriige maaväe sõakoolih (Army War College) Pennsylvaniah aastagil 1999–2000.

Teenistüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kerdi Johannes oll' ohvitsiir' Nõvvokogodõ Liidu sõaväeh: rühmäülemb ja rooduülembä kotusõtäütjä aastagil 1983–1985.

Tä kuulu Kaitseliitu alatõh aastagast 1990. Aastagal 1991 sai Kerdi Johannes Kaitsõliidu Tarto malõva pääligust, Kaitsõliidu operatiivgrupi ülemb aastagil 1991–1992 ja päält tuud Kuperjanovi ütsik-jalgväepataljoni ülemb aastagal 1992.

Kerdi Johannes oll' Kaitsõliidu ülemb aastagil 1993–1996, Kaitsõväe juhataja kotusõtäütjä aastagal 1996 ni Kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000. Päält tuud oll' tä Kaitsõväe juhataja nõunik ning Maaväe ülembä kotusõtäütjä aastagil 2000–2001 ja Maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Tä oll' Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuroopa Liidu man aastagil 2002–2008.

Tä oll' kindralleitnant aastagast 1998. Kaitsõväe teenistüsest läts' tä ar reservi 31. vahtsõaastagakuu pääväl 2008.^[3]

Avvutäheq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eestist
	Kotkaristi II klass	2001
	Kaitsõliidu Valgeristi I klass	2008^[4]
	Kaitsõliidu Valgeristi II klass
	Kaitsõliidu Valgeristi III klass
	Kaitsõministeeriumi teeneteristi I klass	2009
	Kaitsõväe teenetemärk'	2001
	Kaitsõväe teeneterist'	2005
	Kaitsõliidu teenetemedäli eriklass
	Maaväe teenetemärgi ohvitsiiri kullanõ rist'
	Kaitsõväe päästaabi teeneterist'	12. november 2003
	Kaitsõliidu teenetemedäli I klass
	Kaitsõliidu teenetemedäli II klass
	Mälehtüsmetäl' "10 aastakka vahtsõst luudu kaitsõväke"
	Kaitsõväe lahengukooli teenetemärk'
	Päästeammõdi Kuldrist'	2002
	Piirivalvõ I klassi teeneterist'
	Eesti Reservohvitsiiridõ Kogo kuldrist'	2001
Vällämaalt
	Soomõ Lõvi Rüütliskunna suurrist'	(Soomõ)
	Läti kaitsõministeeriumi teenetemärk'	(Läti)
	Marylandi osariigi teenetemärk'	(Ameeriga Ütisriigiq)
	Soomõ reservohvitsiiridõ liidu kuldnõ teenetemetäl'	(Soomõ)
	Soomõ Reservväelaisi Liidu teeneterist'	(Soomõ)
	Üleilmalidsõ sõaväespordiliidu suurõrüütli metäl'

Rõnnamärgiq
	Kuperjanovi jalgväepataljoni rõnnamärk'
	Kaitsõliidu Jõgõva malõva teenetemärk'
	Kaitsõliidu Lääne malõva teenetemärk'
	Kaitsõliidu Taliina malõva teenetemärk'
	Kaitsõliidu Tarto malõva I malõvkunna teenetemärk'