Kell

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Kell om säädüs ao mõõtmisõs.

Kell Šveitsi raudtiijaaman

Kell om üts vanõmbit lövvüssit, miä om tettü, et mõõtaq ja/vai rehkendäq aigõ, miä ommaq vähämbäq ku luuduslidsõq mõõdussõq nigu üüpäiv, aastak. Kell tüütäs määntsegi püsüvä kõrraperälidse jakkusõ pääl, näütüses maakerä püürdlemise, tiksli, kvartsplaadi, aadomidõ vai molõkullõ kõikmisõ vai muul sääntse pääl.

Aomõõtmisõ riistaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Inämb tunnõduq aomõõtmisriistaq ommaq sainakell, käekell, herätüskell. Kõgõ vanõmbas peetäs pääväkellä, miä tüütäs niimuudu, et päävä tett var'o kotus kellä plaadi pääl näütäs, määntsen püürdlemise faasin püürldev maakerä parahhe om.

Tikslikelläq ommaq hariligult sainakelläq. 16. aastagasaal naati tegemä massinavärgiga karmanikelli. Edimält nimitedi noid Nürnbergi munõs. Kvartskell om kvantresonaatriga püsüvas saad elektronkell. 20. aastagasaal levisi käekelli kandminõ ja naati tegemä elektronkelli. 20. aastagasaa lõpun naati tegemä raadiokelli, midä säetäs õigõs märgüssidega eräliidsi aomärgüssit saatva raadiosaatja päält.

Parhilla ommaq kõgõ täpsämbaq kelläq aadomkelläq. Nuuq ommaq kvartskelläq, mink käüki võrrõldas tseesiümi, hapasnigu vai rubiidiumi aadomidõ elektronnõ tõistsugutsidõ energiätasõmidõ perrä vastava raadiosagõhusõga.