Katskiilsüs

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Katskiilsüs (vai mitmõkiilsüs) om kõgõ lihtsämbä seletüse perrä katõ vai rohkõmba keele laapsalõ mõistminõ. Kumbki kiil ei olõq katskiilsele inemisele võõras kiil ja tä või kõnõldaq ja mõtõldaq mõlõmban keelen ja naidõ kiili vaihtaminõ tulõ katskiilsel inemisel loomuligult ja lihtsähe vällä. Siskiq ei piäq katskiilne inemine mõistma mõlõmbat kiilt üttepall'o[1].

Katskiilsüse seletüisi[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Varrampa arvati, et mitmõkeelidse inemise keelevara sais kuun ütsikist keelist, miä ommaq inemise aivõ seen kuigi eräle. Arvati viil, et mitmõkiilne inemine piät kõiki ummi kiili üttemuudu häste mõistma. Täämbädsel pääväl arvastas, et mitmõkeelidse inemise keelevara osis ei peetäq õnnõ esiqsaisvit kiili, aq kõiki keeleliidsi, kultuuriliidsi ja sotsiaalsit tiidmiisi, mink abil om võimalik tähendüst edesi andaq ja vasta võttaq.

Inemine om umaq keeleq opnuq esiq asjo jaos esiq aigõl ja tarvitas neis esiq muudu – esiq kiili ei saakiq sammamuudu ja sama pall'o mõista. Ku mitmõkeelisüst säändse nuka alt kaia, sis om võro ja eesti keele tarvitaja kimmäle mitmõkeeline.

Katõkeelidse latsõ arvosaaminõ keelest om tõistsugunõ ku ütekeelitsel latsõl. Et kiil ja mõtlõminõ käüväq kokko, mõos mitmõkeelisüs peris õkva latsõ mõtlõmisõ pääle. Katõkeeline lats pidä sõnnu tähendüst tähtsämbäs ku näide hellü ja tuu suurõndas latsõ arvusaamist abstraktsist mõttist; katõkeelidse latsõ mõtlõminõ om paindligumb ja keeleline luuvus suurõmb. Inemiisiga kõnõldõn kaes katõkeeline lats kõik aig, kinka määnest kiilt pruuki ja tuuperäst mõist tä ka häste inemiisiga läbi kävvü. Katõ keele mõistminõ avitas inemisel edespiten ärq oppiq ka kolmanda ja neländä keele. Katõkeeline lats saa arvu, et mõttit saa mitund muudu vällä kõnõlda ja et esisugumadsõ keele omma esimuudu ehitüsega.[2]

Katskiilsüs Võromaal[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võromaa keeleline olokõrd om maailman esiqeräline, selle et kõrvuisi ommaq kats väegaq lähkeist sugulaskiilt. Kõgõ tunnõtumbaq katõ keele esiq asjo jaos pruukmisõ olokõrraq ommaq kujonuq hoobis suurõ imperiaalvõimu keele ja koloniseeritüisi kiili vaihõl (nt Jamaica, Malta).

Tammõkännu Liina kõnõl' uma võro-eesti katskiilsüsest tettü doktoritüü kotsilõ, et Võromaal om diglossilinõ olokõrd: samma kiilt kõnõlõvan kogokunnan om tarvitusõn kats esiq keelekujjo ja kummalgiq ommaq umaq pruukmiskotusõq. Inemiseq ommaq harinuq uman katõn keelen esiq asjo ajama. Eestikeeli tarvitõdi inämb mõttõliidsi sõnno ja arvosaamiisi ja tükiti filosofiirmä, midä tuu läbielämine, minkast nä kõnõlõsõ, näide jaos tähendäs. Võrokeeli kõnõldi inämb asjost, inemiisist ja kõgõst ümbre olõvast[3].

Välälingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Ojari Triinu 2005. Mitmõkeeline kodo. Mitmekeelne kodu. ISBN 9985-9640-0-4. Võro: Võro Instituut.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Hassise Sirje 2002: Ollako kaksikielinen vai eikö olla?.Virittäjä, 2002. 406. Pruugit 10.02.2022.
  2. Ojari Triinu 2005. Mitmõkeeline kodo. Mitmekeelne kodu. ISBN 9985-9640-0-4. Võro: Võro Instituut.
  3. Rahmani Jan 2017. Tammekännu Liina: inemise ajava esi keelin esi asjo. Uma Leht 387. Pruugit 10.02.2022.