Katsikvabahelü
Katsikvabahelü om üten silbin olõja katõ umahusõlt esiqsugumadsõ vabahelü rodo.[1][2] Tuu tähendäs, et sääntseq vabahelürodoq, kon umahusõlt esiqsugumadsõq vabahelüq jääseq umaette silpi, olõ-õi katsikvabahelüq (näütüses eesti keelen avaus, rodeo, minia, luua, riie, duett vai koaala).[2]
Eesti keele katsikvabahelüq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eesti keelen om 36 katsikvabahellü, tuuperäst peetäs taad katsikvabahelürikkas keeles. Eesti keelen olõ-õi lühküid katsikvabahelle, nii et katsikvabahelüq ommaq õnnõ tõõsõn vai kolmandan pikkusõn kõnõtaktõn.[2] Katsikvabahelü edimädsen osan võivaq ollaq kõik eesti keele vabahelüq /i ü u e ö õ o ä a/, tõõsõn osan või ollaq õnnõ primaarvabahelü /a e i o u/.[1] Ku kõik üttepandmisõq olõssiq olõman, siis olõssiq eesti keelen kokko 40 katsikvabahellü, a neli üttepandmist puudus, selle et olõ-õi võimalik kokko pandaq terävit ja kumõhit vabahelle äa, öo, öu ja üu. Katsikvabahellü äu om võimalik õnnõ tsärren sõnavaran (näütuses kräunub, räuskab).[2]
Eesti katsikvabahelüq jaetas hariligult umakatsikvabahelles, miä ommaq umasõnnon ja vanõmbin lainsõnnon, ni võõraskatsikvabahelles. 26 umakatsikvabahellest ommaq 18 nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon ja katõssa õnnõ kolmandan pikkusõn sõnnon. N´ooq katõssa ommaq aoluulidsõlt vahtsõq katsikvabahelüq ja naidõ tõõnõ osa om keskkorgõ vai matal vabahelü. Kunagiq oll´ jovvun, et õdagumeresoomõ keelin piät katsikvabahelle tõõnõ osa olõma korgõ, a parhilla mass s´oo eesti keelen õnnõ tõõsõn pikkusõn taktõn, mitte inämb kolmandan pikkusõn.[2]
Õnnõ võõrassõnnon om kümme katsikvabahellü ja nuuq ommaq hariligult rasõhusõlda edesilbin, kuigi eu ja uo võivaq ollaq ka rasõhusõga silbin.[2]
Kõik eesti keele katsikvabahelüq ommaq tuudu järgmädsen tabõlin (võõraskatsikvabahelüq ommaq klambriin).
| vabahelü | a | e | i | o | u |
|---|---|---|---|---|---|
| a | laevad | laiu | kaod | lauad | |
| e | seade | leiba | teod | (reuma) | |
| i | (diadeem) | (pieteet) | (bioloogia) | kiurud | |
| o | toas | koerad | oinad | soustid | |
| u | (suaree) | (pueriilne) | kuivad | (fluor) | |
| õ | lõa | nõelad | õisi | lõoke | õunad |
| ä | – | päev | säinas | näod | kräunuma |
| ö | pöan | söed | köied | – | – |
| ü | (hüatsint) | (müeliit) | süüa [syiːjɑ] | (krüoliit) | – |
Kõgõ inämb om eesti keelen e-alguliidsi katsikvabahelle (45% kõigist katsikvabahellest Tarto Ülikooli loomuligu kõnnõ helüopposõ korpusõn) ja i-lõpuliidsi katsikvabahelle (76% kõigist katsikvabahellest). 96,7% korpusõ katsikvabahellest võivaq ollaq nii tõõsõn ku ka kolmandan pikkusõn sõnnon.[2]
Eesti keele ummisõnno peräsilben om võimalik pruukiq õnnõ kolmõ katsikvabahellü – ai, ei ja ui – ja i om nain kas mitmusõ tunnus vai om ülivõrdõ -im osa (näütüses naljakaid, teateid, õnnetuid, toredaima). Võõrassõnno päärasõhusõga peräsilben või ollaq ka muid katsikvabahelle (näütüses asalea, farmatseut, epopöa).[2]